15:33 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Illustreeriv foto

Prokuratuur avas seoses Danske rahapesukahtlusega menetluse

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
Danske rahapesuskandaal (33)
61 0 0

Riigikogus arutati, mida ette võtta rahapesu tõhusamaks tõkestamiseks ja kas Eesti kaudu liikunud miljardid küsitava päritoluga dollarid vääriksid Riigikogu eriuurimiskomisjoni moodustamist. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles pärast istungit, et menetlus Danske Banki Eesti filiaali rahapesukahtluse asjus on lõpuks avatud.

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Riigikogu õiguskomisjon arutas täna koos finantsinspektsiooni ja prokuratuuri juhtide ning rahapesu andmebüroo ja rahandusministeeriumi ametnikega, milliseid samme astuda olukorras, kus Danske Banki Eesti filiaali kaudu võidi pesta koguni 7 miljardit eurot, mida on enam kui kaks korda rohkem kui esialgu arvati, edastab portaal Pealinn. Sellest teatas juuli alguses uudisteagentuur Bloomberg, kuid sellele summale lisandub veel Eesti riigieelarve suuruse jagu küsitava päritoluga raha muudest allikatest, mis liikunud Eesti finantssüsteemi kaudu teistesse riikidesse alates 2011. a. Sellest on tänavu kevadel raporteerinud rahapesu andmebüroo.

Peaprokuröri sõnul on nüüd, kui menetlus Danske Banki Eesti filiaali rahapesukahtluse asjus lõpuks avatud ja vähemalt tehakse katse uurida rahvusvaheliselt suure kõlapinnaga rahapesujuhtumit.

Ardo Hansson: rahaliidus ei saa teha à la carte valikuid>>

Mullu oktoobris võttis Pariisi esimese astme kohus uurimise alla võimaliku rahapesu juhtumi Danske Banki Eesti filiaalis aastatel 2008-2011. Taani ärilehe Berlingske andmeil on Prantsuse uurimine seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga, kes oli osaline ligi 230 mln dollari Venemaalt pärit raha liigutamisel läände. Ühe versiooni järgi oli tegemist Vene riigikassast varastatud summadega, samas on Magnitski tööandja Hermitage Capital käsitlenud seda enda varana.

Tänavu juulis esitas Magnitski tööandja, Hermitage Capitali juht William Browder uue avalduse Eesti prokuratuurile, et uuritaks Danske Eesti filiaali kaudu toimunud võimalikku rahapesu. Samas oli Eesti jõuametkondadele juba aastaid tagasi teada, et osa Magnitskiga seotud summadest võib olla liikunud Eesti kaudu ja seda küsimust on ka jõuametkondades uuritud.

Ent miks siis alles nüüd, pärast Browderi avaldust rahapesu menetlus avati, kui alles mullu sügisel selle avamisest keelduti – viidates muuhulgas ressursimahukusele ja et kuritegude toimepanemisest on möödunud ligi 10 aastat?

Danske Banki vastavusjuht lahkub pangast>>

Riigi peaprokuröri sõnul on aga enne jõuametkondades tegeletud vaid mõne ükskiku niinimetatud Magnitski juhtumit puudutava episoodiga. Niinimetatud ühtset kriminaalmenetlust, mis uuriks võimalikku Magnitski juhtumiga seotud rahapesu Eesti kaudu, pole tõepoolest seni avatud. Nüüd aga jõuti otsusele, et vaja on siiski uurida ja menetlus avati. Üheks probleemiks on Perlingu sõnul, et seni pole Eesti ühegi tõeliselt suuremahulise rahvusvahelise rahapesujuhtumiga süüdimõistva kohtuotsuseni jõudnud.

Eestil tuleb "Magnitski nimekirja" eest vastust anda>>

Õiguskomisjon aga ootab 12. septembriks kõigi parlamendierakondade fraktsioonide seisukohta, kas luua rahapesu küsimusega tegelemiseks Riigikogus uurimiskomisjon või moodustada õiguskomisjoni juurde selle küsimusega süvitsi tegelev töörühm,.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid lisas, et komisjoni teine ettepanek puudutab raha päritolu tõendamise kohustust. "Praegu peab raha ebaseaduslikku päritolu tõendama riik, aga koostöös rahandus- ja justiitsministeeriumiga uurib õiguskomisjon võimalust muuta õiguskorda nii, et edaspidi peab kahtlaste tehingute korral raha legaalsust tõendama selle omanik või tehingu läbiviija," selgitas Karilaid.

Teema:
Danske rahapesuskandaal (33)
Tagid:
menetlus, rahapesu, prokuratuur, riigikogu, Danske Bank, Jaanus Karilaid, Lavly Perling, Sergei Magnitski, Eesti

Peamised teemad