22:35 16. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1370
  • RUB76.2551
Eesti uudised
lühendatud link
Raketilöök Eesti pihta (17)
3310

Päästeametil õnnestus reedel raketi arvatavas kukkumispaigas tulekolded kustutada. Kaitseväe eksperdid tegutsevad alas. Seni raketi osi leitud ei ole. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest.

TALLINN, 10. august — Sputnik. Eksperdid jätkavad otsinguid, millesse kaasatakse ka eri- ja rasketehnika. Otsingul osalevad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased, õhuvägi, päästeamet, kaitsepolitseiamet ja Hispaania õhuväelased. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest avalikkusele ning intsidendi põhjuste uurijatele jooksvalt.

Kuna siiani ei ole lõplikult kindel, et Endla looduskaitseala põlengupaik on raketi maandumiskoht, siis palub kaitsevägi raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44.

Raketilöök Eesti pihta >>

Kaitsevägi kontrollib hetkel versiooni, mille kohaselt võis rakett maanduda Endla looduskaitsealasse. Rakett võis enesehävitusrežiimis plahvatada, kuid võis ka tervelt maapinnale jõuda. 

Ülevaade senisest sündmustest

Mis täpselt juhtus ja kus?

Teisipäeval, 7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Rakett võis enesehävitusrežiimis plahvatada, kuid võis ka tervelt maapinnale jõuda.

Mida hävitaja seal tegi?

Hispaania hävitaja osales Pangodi kohal õhuharjutusalal eelnevalt planeeritud rutiinsel harjutusel. Igapäevaselt paikneb Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon Leedus Šiauliais, kuuludes seal paikneva NATO õhuturbeüksuse koosseisu. Tegemist ei olnud õppusega vaid rutiinse treeninguga NATO õhukaitse sihitajate vilumuste hoidmiseks. Harjutati simuleeritud sihtmärgi tuvastamist. Treeningul osales kokku neli hävituslennukit — kaks Hispaania Eurofighterit Šiauliaist ja kaks Prantsusmaa Mirage 2000 Ämarist.

Miks hävitajad treeningud läbi viivad?

Treeningud on vajalikud õhukaitse sihitajate ja pilootide oskuste hoidmiseks. Need on igapäevased ja rutiinsed treeningud. Praegu on Eesti kohal õhutreeningud kaitseministri otsusel peatatud.

Mis oli raketi väljatulistamise põhjuseks?

Rakett tulistati välja eksikombel, täpsema põhjuse miks ja kuidas see juhtus, selgitab välja uurimine.

Millise raketiga on tegu?

Tegu on AMRAAM tüüpi raketiga, mille laskeulatus on 50-100 kilomeetrit. Rakett on 3,7 meetrit pikk ja 18 cm läbimõõduga ning kannab lõhkepead milles on lõhkeainet kuni 10 kg. Täpset modifikatsiooni kahjuks avaldada ei saa, kuna see info kajastab õhuturbemissioonil osaleva üksuse sõjalist võimekust.

Kus on rakett praegu?

Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel. Inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal on õhuvägi kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal. Raketi võimalikul maandumisalal tegeleti kuni 10. augustini maastikupõlengu kustutamisega.

Mis oli põlengu põhjus?

Põlengu tekkimise põhjus ei ole hetkel teada.

Miks otsingud nii kaua aega võtavad?

Enne raketiotsingutega alustamist põlengu piirkonnast tuli pinna- ja süvakustutustööd ära teha ning kontrollida ettenähtud aja järel, et maapinna seisund võimaldab otsingute alustamist. Tuleb järgida kõiki rabapõlengute ning lõhkeainetega seotud ohutusnõudeid.

Miks ei ole raketi asukoht täpselt teada? Kas radaritega raketti ei näe?

Rakett lendab kuni neljakordse helikiirusega ja on näiteks lennukiga võrreldes mõõtmetelt väike objekt. Õhuseireradarile jätab rakett küll jälje, kuid puhtalt nende andmete põhjal ei ole võimalik üheselt konkreetset lennuteed ja maandumispaika välja selgitada. Rakettide liikumise tuvastamiseks kasutatakse õhutõrjeradareid, mida Eestil ei ole, sest Eestil pole ka vastava tööulatusega õhutõrjesüsteemi.

Kas rakett on ohtlik? Kuidas käituda selle leidmisel?

Raketis on kuni 10 kg lõhkeainet, mis on plahvatusohtlik. Kaitsevägi palub inimestel, kes märkavad maas midagi, mis meenutab raketti, selle juurest eemale liikuda ning teatada sellest kohe hädaabinumbril 112.

Kas rakett võis kujutada ohtu teistele õhusõidukitele või inimestele?

Hetkel ei ole alust arvata, et oleks olnud otsest ohtu tsiviillendudele. Nii nagu 8. augustil kinnitas avalikult Lennuliiklusteenindus, asub hävitajate harjutusala reisilennukitest oluliselt madalamal (ca 6 km kõrgusel). Selliste õhuharjutuste toimimise alades piiratakse tsiviillennuliiklust õhuharjutustele kehtivad ranged turvanõuded. Selline juhtum on harukordne. Tõenäosus, et rakett oleks võinud kedagi maapinnal tabada, oli samuti väga väike, kuid kindlasti oli tegu ohtliku olukorraga.

Mida olukorra lahendamiseks tehakse?

Õhuvägi alustas intsidendi kohta kinnituse saades koheselt raketi otsinguoperatsiooni. Kaitsevägi kontrollib kõiki saabunud vihjeid, infot vahetatakse ka politsei ja päästeametiga. Tänaseks on õhuvägi inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal ning seal tegeletakse raketi või selle jäänuste otsinguga.

Miks oli lennukil harjutuse ajal kaasas reaalne laskemoon?

Juhtumis osalenud lennuk tagab igapäevaselt Balti riikide õhuturvet. Õhuturvet tagavad lennukid on oma ülesannete täitmiseks relvastatud, kuna peavad vajadusel olema valmis ennast kaitsma ning õhuruumi suveräänsust tagama.

Kas otsingute osas tehakse koostööd ka teiste riikidega?

Otsingutegevuses osalevad Hispaania õhuväelased. Võimalikke vihjeid kontrollib kaitsevägi, pidevalt vahetatakse infot Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeametiga ning Häirekeskusega. Kaitsevägi tihedalt koostööd nii Hispaania kuningriigi kui kõigi teiste osapooltega intsidendi uurimise osas.

Kas vahejuhtum mõjutab kuidagi Balti riikide õhuturbemissiooni?

Ei. Balti riikide õhuturbemissioon jätkub, mingisuguseid katkestusi selle töös ei ole. Õhuturbemissiooni käigus on tänavu Eestis tehtud ligi sada tuvastuslendu. Harjutused on igapäevased. Eesti õhupiiri rikkumisi on 2018. aastal olnud kuus.

Kas otsinguala võib külastada?

Laekunud vihjete põhjal on kaitsevägi kitsendanud otsimispiirkonda, hetkel on õhuvägi keskendunud võimalikule raketi maandumispaigale Endla looduskaitsealal. Seal on kehtestatud kaitseväe julgeolekuala, uudishimulikke alale ei lubata. Samuti on ala kohal keelatud droonide lennutamine.

Lennukompanii AirBaltic reisijad
© Sputnik / Максим Богодвид

Kes ja kuidas juhtumit uurivad?

Intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud Kaitseministeeriumi ja Majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

Kas meediaväljaannetel on võimalik otsinguala filmida ja pildistada?

Ei, otsingualale ei lubata kõrvalisi isikuid, kuna see oleks ohtlik ning see segaks ka otsingutegevuse läbiviimist.

Kas siis kui kellegi vara sai kahju, see kompenseeritakse?

Praegu pole kaitseväel infot, et kellegi vara on kahjustatud. Kui see peaks nii olema, tuleb pöörduda kaitseväe poole ning kahju kompenseeritakse vastavalt kaitseväe kordadele ning rahvusvahelistele kokkulepetele.

Teema:
Raketilöök Eesti pihta (17)
Tagid:
otsingud, rakett, tulekahju, Eurofighter Typhoon, kaitsevägi, NATO, Endla, Hispaania, Eesti

Peamised teemad