05:36 24. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1478
  • RUB75.0301
Arvamusfestival Paides

Arvamusfestivalil said metsahuvilised võimaluse suud puhtaks rääkida

© Фото: Аrvamusfestival
Eesti uudised
lühendatud link
32 0 0

Arvamusfestivali metsaalal toimunud debattides arutleti Eesti metsa tulevikust saja aasta pärast, poliitikakujundamise üle metsadebati näitel ja keskkonnahüvedest metsades. Arutlustes lõi aktiivselt kaasa metsaalale kogunenud publik.

TALLINN, 12. august — Sputnik. Päev algas debatiga "Näha puude taga metsa — poliitikakujundamise kultuuri analüüs metsanduse debati näitel", kus osalesid Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist, Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fondist, Liina Gross Eesti Metsaseltsist ja Kadri Lainas Sõnumiagentuurist Akkadian, teatas Keskkonnaministeerium.

Paides algab kuues Arvamusfestival — luubi all on haridus >>

Tihedalt publikuga suhtlevas arutelus jäi kõlama, et debatt on äärmiselt oluline ja vajalik, kuid peame endas arendama kuulamisoskust ja vastandumise asemele leidma ka ühisosa. "See on esimene kord, kui metsanduse arengukava vastu tunneb huvi nii suur hulk inimesi, mis on äärmiselt positiivne," sõnas Marku Lamp.

Ühiselt tõdeti, et tulemusliku metsandusdebati jaoks on vaja suuremat usaldusväärsust nii institutsioonide kui ka ekspertide hinnangu vastu. Samas on ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks oluline ka tavainimese arvamuse kuulamine.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Olles loodusaktivisti taustaga julgen öelda, et lihtne on olla millegi vastu teemasse süvenemata. Asju lähemalt uurides selgub, et teemad võivad olla hoopis keerukamad ning sügavamad. Oluline on enne seisukohtade võtmist endale asjad põhjalikumalt selgeks teha. Lihtne on öelda, et ärge tehke. Aga mis edasi?" leidis Liina Gross.

Tarmo Tüür tõi välja, et Eestis äärmuslikku roheaktivismi täna ei eksisteeri ning on äärmiselt positiivne, et metsadebatt on tulnud kabinettidest välja koridoridesse.

Kadri Lainas tõi välja koostöö vajalikkuse ning tasakaalu leidmise, et mahutada meie metsadesse ära looduskaitsealad, puhkealad, matkarajad ja majandusmetsad ning muud hüved.

"Metsal ning puidul on tohutu potentsiaal just keskkonna vaatenurgast, see on üks olulisi võtmetegureid, kuidas inimeste loodavat keskkonnajalajälge oleks võimalik vähendada," sõnas ta.

Arvamusfestivali ebatraditsioonilises kohtusaalis vahetatakse rollid >>

Ökosüsteemide vestlusringis osalesid erametsaomanik Ando Eelmaa, ökosüsteemiteenuste ekspert Lauri Klein ja ühiskonnateadlane Maie Kiisel. Vestlus keskendus erinevatele ökosüsteemiteenustele ehk hüvedele, mida mets ja loodus meile pakuvad ja nende hinna arvutamise võimalikkusele.

Ando Eelmaa rääkis, et oleme kogu maailmas maa- ja loodushüvede kasutamisel liiga pillavad: "Ökosüsteemiteenuste hinnastamine annab hea võrdluse sellest, kuidas me tarbime ja saastame. See aitaks meil näha, mis on meie tegemiste ja tegemata jätmiste tegelik hind."

Vestlusringis leiti, et ideaalses maailmas ei peaks olema looduskaitsealasid, vaid loodust peaks kaitsma kõikjal ning alati.

Vestluses osalenud Lauri Klein nentis, et muudatuste loomine algab meist endist: "Meie suurimad probleemid on ahnus, ükskõiksus, enesekesksus ja vastutustundetus. Kui need oleksid õige koha peal, poleks meil ühtegi muud probleemi."

Arutelus "Millisena soovime näha Eesti metsasid 100 aasta pärast?" debateerisid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust Henrik Välja, Tartu Ülikoolist Asko Lõhmus, Maaülikoolist Hardi Tullus, Keskkonnaministeeriumist Marku Lamp ja Kalle Muuli ning Kadri-Aija Viik Ühinenud Metsaomanikest.

Metsanduse valdkonnas on kaardistatud mitmeid vajakajäämisi >>

"Meie metsad, nende heaolu ning metsade tulevik on kahtlemata paljude jaoks tundlik teema, sest inimestel on siin üsna mitmeid vastakaid arvamusi. Ka tänane arutelu oli kohati tuline ning kirglik. Samas näitab see jälle selgesti, et inimesed soovivad metsa teemal kaasa rääkida, mis on metsadebati arendamiseks väga hea lähtekoht," ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

"Praegu oleme me alles uue arengukava ettevalmistamise etapis ning kõigil huvilistel on võimalik siin veel jätkuvalt kaasa rääkida. Lisaks täna (laupäeval — toim.) toimunud arvamusfestivalile saab oma seisukohti väljendada ka näiteks keskkonnaministeeriumi kodulehe vahendusel.

Paides toimus reedel ja laupäeval kuues Arvamusfestival, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Arvamusfestival toob kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad, et luua arutlevat demokraatiat ja ühisloomes sündivaid lahendusi hindav Eesti.

Viies Arvamusfestival tõi huvilisteni kahe päeva jooksul ligi 160 arutelu, kirjutas Sputnik Eesti. Arvamusfestivali esimest päeva külastas ligi 5600 inimest, kes võtsid aktiivselt osa ligi sajast arutelust.

Kõige populaarsemateks aruteludeks kujunesid ühiskondlikud teemad: milline on tuleviku kogukond, miks eestlased kardavad feminismi, meie konservatiivne tulevik ja õmblusteta ühiskond, samuti tervise teemad ning lastearutelud.

Arvamusfestival: luubi all on töötavad välismaalased >>

Arvamusfestival on ühiskonnaülene, isetekkeline ja kaasav: festivalile on oodatud erinevate tegevusvaldkondade esindajad ja huvigrupid, kelle pakutud aruteluteemadest kujuneb festivali programm. Niivõrd mitmekülgsest ja köitvast kavast on oodatud osa saama kõik, kel huvi ja soov. 

Tagid:
arengukava, debatt, ühiskond, metsandus, mets, arvamusfestival, Keskkonnaministeerium, Tarmo Tüür, Marku Lamp, Paide, Eesti

Peamised teemad