09:14 15. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Танк Т-34-85 на военном параде, посвященном 73-й годовщине Победы в ВОВ

Komissarid ja politrukid naasevad Venemaa armeesse

© Sputnik / Grigoriy Sisoev
Eesti uudised
lühendatud link
15510

Soome Iltalehti kirjutab, et Venemaa relvajõudude koosseisu on taas ilmunud komissarid ja poliitilised juhendajad (politrukid), kes Nõukogude Liidu ajal olid Punaarmeele iseloomulikuks tunnuseks.

Markku Salomaa, Inosmi osundusega väljaandele Iltalehti

 Väljaande arvates on Venemaa Vladimir Putini juhtimisel juba pikka aega püüdnud saavutada Nõukogude Liidu sarnase üliriigi staatust. Nüüd reformitakse Nõukogude mudeli järgi ka Venemaa armeed. 

Venemaa Föderatsiooni president ja relvajõudude ülemjuhataja Vladimir Putin pakkus välismaa sõjalistele vaatlejatele järjekordse üllatuse taastades riigi relvajõududes poliitilise juhtimise esindajad, kes olid omal ajal Punaarmee iseloomulikuks tunnuseks. Kõikide väekoondiste ja väeosade ülemate juurde määratakse uuesti komissarid ja politrukid. Ukaas on jõustunud.

Muudatused said teatavaks presidendi 30. juulil 2018 allkirjastatud ukaasist nr. 456, millega Lääne sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Andrei Kartapolov määrati vastloodud Venemaa relvajõudude Sõjalis-poliitilise peavalitsuse (Главное военно-политическое управление Вооруженных Сил РФ) ülemaks, see tähendab "ülemkomissariks".

Sama ukaasiga edutati Kartapolov kaitseminister Sergei Shoigu asetäitjaks, mis näitab kaudselt, et uut kurssi viiakse ellu Putinit presidendivalimistel toetanud "Jedinaja Rossija" erakonna egiidi all.

Erinevus nõukogude süsteemist seisneb selles, et Venemaa põhiseadus ja sõjaline doktriin ei näe ette ühegi erakonna eelisseisundit relvajõududes, samas kui Punaarmee ja Nõukogude armee Poliitpeavalitsus allus otse NLKP Keskkomiteele. 

25. veebruaril 1991 otsustas Varssavi Lepingu Organisatsioon laiali minna ja see otsus jõustus sama aasta 1. juulil, mil kõikides liitlasriikide armeedes poliitvalitsused kaotati. Kuigi Nõukogude Liit oli samuti laialiminemise äärel, püüdis Poliitpeavalitsuse ülem kindralpolkovnik Nikolai Šljaga selle olemasolevat struktuuri säilitada ja piirduda vaid sõjalis-poliitiliste ülesannete täitmisega. 

1991. aastal algas augustiputš >>

See tal aga ei õnnestunud, sest NSV Liidu Riikliku erakorralise olukorra komitee ja selle juhi Gennadi Janajevi korraldatud riigipöördekatse ajal tegutses just Poliitpeavalitsus pooltevahelise side- ja korraldusete edastamise kanalina. 24. augustil 1991 keelustas peasekretär Mihhail Gorbatšov poliitiliste parteide tegevuse relvajõududes, siseministeeriumis ja riikliku julgeoleku komitees (KGB-s).

29. augustil peatas Vene NFSV Ülemnõukogu kommunistliku partei kui ebaseadusliku moodustise tegevuse ja 30. augustil kaotas Gorbatšov poliitvalitsused relvajõududes, sisevägedes ja KGB-s.

1. septembril 1991 andis Kaitseministeerium välja käskkirja number 418 poliitvalitsuste kaotamise ja nende personali vabastamise kohta. Käskkirja kohaselt pidi relvajõudude personalisüsteem edaspidi põhinema ainujuhtimise, parteituse, professionaalsuse ja sõjalise väljaõppe põhimõttel.

26. detsembril 1991 lakkas NSV Liit eksisteerimast ning 30. novembril 1992 kinnitas Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohus kommunistliku partei ebaseaduslikuks tunnistamise õiguspärasust ja keelustas selle taastamise senisel kujul.

Komissarid

Nüüd ilmuvad väekoondiste juhtkonda taas poliitilise juhtimise esindajad, kuid "ilma erakondliku kuuluvuseta". Selliseid ülemate asetäitjaid hakatakse nimetama asetäitjateks poliittöö alal või zampoliitideks, nagu neid kutsuti varem Nõukogude Poliitpeavalitsuse ajal.

Algselt nimetati väekoondise ülema asetäitjat poliitkomissariks ning allüksuse komandöri asetäitjat poliitjuhendajaks (politrukiks). Ükski komandöri käsk ei jõustunud enne, kui poliitvalitsuse esindaja polnud seda kinnitanud. Vastutus oli neil ühine. Komissaridel ja politrukkidel pidid olema sõjaväelised auastmed, mis vastasid nende väekoondiste või allüksuste ülemate auastmele. 

National Interest hindas Su-35 võiduväljavaateid Ameerika varghävitajate vastu >>

Tänu komissaridele, politrukkidele ja sõjanõukogudele suutsid bolševikud pärast riigivõimu haaramist 8. novembril 1917. aastal allutada endale imperaatori armee. 6. detsembril 1917 viidi sisse poliitiline juhtimine maaväes ja 12. veebruaril 1918 mereväes.

Venemaa NFSV põhiseaduse jõustumisega 10. juulil 1918 vabanesid bolševikud teistest poliitilistest erakondadest. 1918. aasta põhiseaduse 2. peatüki 1. osas püstitati vastavalt internatsionalismi põhimõttega ülesanne "sotsialismi võidust kõikides riikides", kusjuures kogu võim anti ametlikult nõukogudele. 

Põhiseadus nägi ette kogu võimu andmise nõukogudele ja kuigi dokumendi tekstis ei mainitud ühtegi poliitilist erakonda, hakkas riik nõukogude kaudu tegelikult muutuma kommunistliku partei osaks. Pärast seda muutus Poliitpeavalitsuse üheks peamiseks ülesandeks nõukogude parteijuhtkonna kaitsmine Punaarmee võimaliku riigipöörde eest võimu haaramise eesmärgil.

See eeldas, et komissaridel ja politrukkidel oleks agitaatori ja propagandisti kogemus, samuti sõjalised ja juriidilised teadmised ning sellepärast hakati vastavat väljaõpet andma sõjalis-poliitilistes sõjakoolides. Üldiselt piisas 1938. aasta ÜVK(b)P ajaloo lühikursuse tundmisest. Tõus karjääriredelil toimus Poliitpeavalitsuses kergemini ja kiiremini kui Kindralstaabis.

Teise maailmasõja lõpul 1945. aastal oli Punaarmees 13,4 miljonit sõjaväelast ja 743 tuhat poliitohvitseri. Poliitpeavalitsuse esindajad tagasid sõjaväelise distsipliini ning toetasid riigi poliitilist kurssi. Nad kasvatasid patriotismi, tugevdasid võitlustahet ja jälgisid personali poliitilist lojaalsust.

NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov alustas ametlikku visiiti Eestis >>

Kõik Nõukogude Liidu marssalid olid samuti omamoodi poliitohvitserid ja etendasid parteiorganites märgatavat rolli. Venemaa uue Poliitilise peavalitsuse ohvitserid hakkavad täitma samu ülesandeid kui nende eelkäijad. Sellele viitab Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Vladimir Šamanovi 31. juulil 2018 tehtud avaldus uudisteagentuurile TASS.

Zampoliidid

Endine õhudessantvägede ülem kindralpolkovnik Šamanov kinnitas, et uued zampoliidid hakkavad täitma samu personali patriootilise hariduse ja kasvatuse ülesandeid nagu varem. Neil saab olema laialdane pädevus ja suured volitused.

Maailma riikide sõjalise võimsuse reiting
© Sputnik / Deniss Grabussov

Nende hulka hakkavad kuuluma kaadrisõjaväelased, ajateenijad, samuti lepingulised töötajad, kelle arv on viimasel ajal kasvanud.

Šamanov ütles, et "täna toimunud muutused relvajõudude struktuuris, kus on rohkem lepingu alusel teenivaid sõjaväelasi ja vähem ajateenijaid, kes täidavad oma püha kohust, eeldavad uute meetodite rakendamist kasvatustöös".

"See otsus on küpsenud kogu Vene riigi hilisema ajaloo jooksul," lisas ta, "Luuakse struktuur, mis hakkab professionaalsel tasemel tegelema kasvatus- ja patriootilise tööga." 

"See struktuur ühendab vanu ja uusi traditsioone ning loomulikult vajame selleks ka kaitseministri asetäitja haldussuutlikust. See suund saab olema samaväärne selliste valdkondadega nagu staabitöö, sõjaline ettevalmistus, tagala- ja muu toetus. Sisuliselt saavad need olema vanad zampoliidid, kuid uues kvaliteedis."

Käesoleva aasta "sõjalise tasakaalu" (The Military Balance — Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi aastaülevaade maailma riikide sõjalisest võimekusest) andmetel on Venemaa relvajõududes 900 tuhat ja siseministeeriumi vägedes 554 tuhat inimest.

Esimese järgu reserv, st need, kes läbisid ajateenistuse viimase viie aasta jooksul, on kaks miljonit. Nende jaoks loodud poliitohvitseride ametikohti saab olema mitu tuhat.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Mida teevad Venemaa poliitikud Merkeli juures?
Venemaa merejalaväel on uued käsitulirelvad
Tagid:
poliitkomissar, zampoliit, poliitiline juhendaja, poliittöötaja, politruk, komissar, Sõjalis-poliitiline peavalitsus, Venemaa Föderatsiooni relvajõud, Punaarmee, relvajõud, Vladimir Šamanov, Nikolai Šljaga, Andrei Kartapolov, Mihhail Gorbatšov, Vladimir Putin, Sergei Šoigu, Nõukogude Liit, Moskva, Venemaa

Peamised teemad