15:38 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
politoloog Aleksandr Apolinsky

Politoloog: kommunismiohvrite memoriaal on sõpruse märk USA-ga

© Фото : из личного архива Александра Аполинского
Eesti uudised
lühendatud link
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
19022

Miks on Tallinna kommunismiohvrite memoriaal saanud sellise nime ja miks seda ei saa pidada korrektseks, selgitas portaalile Sputnik Eesti politoloog Aleksandr Apolinsky.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Politoloog Aleksandr Apolinsky sõnul ei mõisteta Eestis viimastel aastatel eelmisi režiime ja ideoloogiaid kritiseerides, milline sotsiaalne süsteem ühe või teise võimu ajal valitses.

Eesti kommunismiohvrite memoriaal "Teekond" avatakse Tallinnas Maarjamäel neljapäeval 23. augustil ja see käsitleb aastaid 1940-1991.

Videosild "Molotov-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid" >>

Kommunismiohvrite mälestussambal võiks olla teistsugune nimetus, sest Eestis ei räägita stalinismi- ega kommunismiohvritest, vaid õigusvastaselt represseeritud eestimaalastest, leiab Apolinsky. Seda ametlikku määratlust olekski võinud kasutada, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu valis mälestusmärgile teise nimetuse — "kommunismiohvritele".

"Ja selline valik pole ilmselgelt juhuslik. Sellise nimetusega rajas Reinsalu üle Atlandi ookeani järjekordse "sõpruse silla" Tallinn-Washington. Just Ameerika Ühendriikide, nüüdseks Eestile sõbraliku riigi, pealinnas on sellise nimega monument," leiab Apolinsky.

Õiguslikult samasugused, tegelikult siiski erinevad

Mis puutub eestlaste arvamust nõukogude ja Stalini ajast ning natsirežiimist, jätkas Apolinsky, siis pole eestlastele olulised mitte nende režiimide ohvrid, vaid õiguslik aspekt. Eestlased usuvad, et mõlemad režiimid — nii nõukogude kui saksa oma — olid okupatsioonirežiimid ja Eestis samastatakse neid tõepoolest.

Politoloog on veendunud, et tegelikult ei saa võrrelda nõukogude võimu, näiteks Leonid Brežnevi valitsemisaega Hitleri võimuga. Hoolimata sellest, et totalitaarsetesse režiimidesse suhtutakse vaenulikult peaaegu kogu maailmas, tuleks siiski režiimide kuritegusid hinnata.

Waffen-SS kokkutulekud — Eesti "uhkus" ja häbi >>

Ja kui hitlerliku Saksamaa juhtkonna tegevus mõisteti Nürnbergi kohtuprotsessil ametlikult hukka, siis Brežnev, vastupidi, kirjutas alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile.

Sageli on vale ka NSV Liidu riikliku korralduse tõlgendus. Nii räägitakse Stalini valitsemisajast kui sotsialismist, kuigi NSV Liidus oli tol ajal hoopis teistsugune riigikord. Seepärast ei suuda kriitikud tihti mõista tol ajal toimunud protsesse ja lähtuvad valedest andmetest, mis on režiimide ja ideoloogiate kritiseerimisel vastuvõetamatu.

"Millistest kommunismiohvritest me räägime, kui Andropov rääkis juba NSV Liidu loojangul 1983. aastal, et NSV Liidus ei ole sotsialismini veel jõutud ja me isegi ei tea, millises ühiskonnakorras me elame! Hruštšovil oli õigus, kui ta ütles, et ta tahaks sellist sotsialismi nagu Rootsis. Seepärast pole mõtet rääkida kommunismist NSV Liidus," märkis Apolinsky.

Eestis on tema sõnul mälestusmärke mitte ainult väidetava kommunismi, vaid ka Hitleri režiimi ohvritele. Näiteks Ameerika rahadega on püstitatud holokausti ohvrite mälestusmärgid, säilinud on mälestusmärgid nõukogude sõduritele ja mälestusmärgid, mis on Eesti ja Venemaa vahelise lepingu kaitse all. Vaatamata sellele tuleb märkida, et on ka eraviisiliselt püstitatud mälestusmärke mitte Hitleri režiimi ohvritele, vaid ka tema pooldajatele.

Venemaa tuleks rahule jätta

Stalini aegade ohvrite omistamine Venemaale, mida Eesti poliitikud sageli teevad, on Apolinsky arvates põhimõtteliselt vääritu käitumine.

Molotov-Ribbentropi pakti tõlgendatakse Eestis erinevalt >>

"Venemaa on NSV Liidu õigusjärglane, see oli tema valik, mis annab õigusliku aluse igasugustele kummalistele etteheidetele, kuid seejuures peaks olema täpne — ametlikult ei nõua Eesti riik Venemaalt midagi. Kuigi justiitsminister Reinsalu arvutas kokku Eesti okupatsioonikahjud, ei ole Eesti valitsus neid nõudeid Venemaale esitanud. Kas polnud arvutused tõsiseltvõetavad, või pidasid kõik seda minister Reinsalu odavaks enesereklaamiks," ütles Apolinsky.

Diskussioon ohvritest, mida Eestis XX sajandil kandis, on palju laiem, kui seda tahaksid näidata "igasugused Reinsalud", usub Apolinsky.

Samal ajal tegelevad ka vene ajaloolased Eesti politoloogi arvates vähe Eesti rolliga Suures Isamaasõjas.

Okupatsioonide muuseum Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kui me ei räägi ausalt sellest, milliseid kohutavaid kaotusi kandis Eesti selles sõjas, on raske uskuda Vene ajaloolaste siirusesse ka muudes küsimustes, kuid siirus on peamine relv võitluses tõe eest. Näiteks hukkunute osakaal Punaarmeesse mobiliseeritutest Eesti elanikkonnast on kohutav isegi arvestades üldist suurt kahju selles sõjas, mida kandis Nõukogude pool. Paljud mobiliseerunud eestlased surid tööpataljonides Uuralites või lasti põhjuseta maha, kuid vene ajaloolased ei pööra sellele tähelepanu. Aga kui Vene ajaloolased ei suhtu nendesse Suure Isamaasõja sündmustesse piisava austusega, on Venemaal raske esitada mingeid argumente, mis võiksid mõjutada Eesti ühiskonnas suhtumist tulevikus," ütles Apolinsky.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kommunismiohvrite mälestusmärgile pandi nurgakivi Tallinnas, Maarjamäel 4. mail 2018 ja selle avamine on ajastatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu, ehk Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamise aastapäevale.

Molotovi-Ribbentropi pakt >>

Memoriaali püstitamisega tahavad Eesti ametivõimud jäädvustada enam kui 28 tuhande inimese mälestust, kes hukkusid väidetavalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei tegevuse tulemusena. Ehitus läks Eesti maksumaksjale maksma ligi kaheksa miljonit eurot.

Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
Tagid:
Teekond, memoriaal, kommunism, poliitika, ajalugu, ohvrid, Molotov-Ribbentropi pakt, Suur Isamaasõda, Aleksandr Apolinsky, Maarjamägi, Eesti, USA, Venemaa

Peamised teemad