18:05 08. Aprill 2020
Kuula otse
  • USD1.0885
  • RUB82.5675
Eesti uudised
lühendatud link
2510

Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et lapsendamise järjekorras olevad pered on registris, kõik maavalitsustelt ülevõetud ja perede poolt ametile esitatud dokumendid on olemas ning ametnikud seisavad hea selle eest, et võimalikult paljudele lastele ka sobiv pere leitakse.

TALLINN, 23. august — Sputnik. "Oleme väga tänulikud kõigile neile inimestele, kes on olnud valmis oma südame avama teisest perest sündinud lapsele," rääkis sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse valdkonna juht Nadežda Leos.

Ta lisas, et amet ootab kõiki neid peresid, kes on valmis pakkuma kodu neile lastele, kes mingil põhjusel oma sünnivanemate juures kasvada ei saa, edastab Sotsiaalkindlustusamet.

Eelmisel aastal lapsendati kokku 71 last, suurem osa neist olid peresisesed lapsendamised ja 33 last lapsendati uude perre. Selle aasta juuli seisuga on uude perre lapsendatud 14 last. Lapsendada soovivaid peresid on tänase seisuga 245.

Leoski selgitusel on üheks lapsendamise arvu vähenemise põhjuseks asjaolu, et vanemlikke õigusi võetakse ära varasemast vähem. Lapsendada saab aga ainult sellist last, kelle vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kelle vanemad on andnud lapsendamiseks nõusoleku või on surnud.

Avastati Saksamaalt probleemseid lapsi vahendav sihtasutus >>

"Mõnikord on takistuseks ka see, et inimesed soovivad lapsendada väga kindlatele tingimustele vastavat last, näiteks alla aastast imikut või väikest tüdrukut. Suur osa uut pere vajavatest lastest on aga teismelised, kellel võivad olla erinevad tervise- ja käitumisprobleemid," rääkis ta ja lisas, et on ka selliseid peresid, kes ei sobi lapsendama.

Lisaks lapsendamisele on inimestel võimalus hakata ka hoolduspereks. "Meil on täna üle tuhande lapse, kes ootavad asenduskodus, kunagise nimetusega lastekodus, võimalust peres kasvada, aga keda mingil põhjusel lapsendada ei saa. Seetõttu otsime täna aktiivselt ka neid peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või kaaluvad seda võimalust."

Tänaseks on ameti poole oma sooviavaldusega hakata hoolduspereks pöördunud 45 peret. Peredega, kes kaaluvad lapsendamis- või hoolduspereks saamist, kohtuvad kõigepealt sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse spetsialistid.

Peale esmavestlust, kus arutatakse hoolduspereks saamise soovi ning antakse ülevaade edasistest sammudest, sh esitamiseks vajalikest dokumentidest ning peredele suunatud tugiteenustest, on perel võimalus pärast põhjalikku kaalumist esitada lapsendamise või hoolduspereks saamise sooviavaldus.

Peale sooviavalduse esitamist lepitakse perega kokku kodukülastuse aeg ja pereuuringu läbiviimine. Lisaks läbivad pered ka Eestis tunnustatud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele mõeldud PRIDE eelkoolituse.

Lesbipaar sai kohtult õiguse lapsendamiseks >>

"Erinevad dokumendid, kodukülastus, pereuuring ja koolitus võib esmapilgul tunduda liigse bürokraatiana, kuid selle üks ja ainus eesmärk on leida lapsele sobiv pere aastateks," lisas ta.

Kõik lapsendaja- ja hooldusperede andmed kantakse piiratud ligipääsuga üleriigilisse andmeregistrisse. "Kui meile tuleb info lapsendamiseks sobivast lapsest, siis hakkame me kohe lapsele sobivat perekonda otsima. Perekonnaga suhtleb ja kohtub meie spetsialist. Otsused lapsele sobivaima pere leidmisel on alati kollegiaalsed," rääkis Leosk lapsendamise protsessist.

Illustreeriv foto
© Fotolia / Pressmaster

Sobivat hooldusperekonda otsib lapsele kohaliku omavalitsuste lastekaitsetöötaja. Kes saab registris oleva perekonnaga ühendust võtta ja hoolduspereks olemise võimalust täpsemalt arutada. Lapse ja perekonna vastastikusel sobivusel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja perekonna vahel hoolduspere leping.

Lisainfot ja piirkondlike lapsendamist spetsialistide kontaktid leiab ameti kodulehelt.

Tartu Ringkonnakohus tühistas aasta algul alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Tartu maakohus ei lubanud põhjendamatult novembris samasoolisel paaril peresisest lapsendamist, olgugi, et kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates.

"Lapsel on õigus tunda ennast koos armastavate vanematega kindlalt ja turvaliselt, seda ka juriidilises mõttes," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. "Tartu Ringkonnakohtu otsus osutab, et peresisest lapsendamisest ei või keelduda põhjendamatult või eelarvamuste tõttu."

Tagid:
hoolduspere, lapsendamine, laps, Sotsiaalkindlustusamet, Nadežda Leos, Eesti

Peamised teemad