05:29 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Eesti kaitseväelased, illustreeriv foto

Jüri Luik: Eesti peaks oma kaitsekulutusi suurendama

© Estonian Defence Forces
Eesti uudised
lühendatud link
3610

Kaitseminister Jüri Luige hinnangul peaks Eesti moodsate relvasüsteemide ostmiseks ja ülevalpidamiseks oma kaitsekulutusi seniselt 2 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust kõrgemale tõstma.

TALLINN, 23. august — Sputnik. "Kui räägime keskmaa õhukaitsesüsteemist, siis ainuüksi süsteemi soetamine maksaks 300 miljonit, sellele lisanduvad süsteemi käigushoidmise kulud. Seda ei ole kuidagi võimalik finantseerida praegu olemasolevast eelarvest," rääkis kaitseminister Jüri Luik, vahendas Pealinn viitega BNS-le Eesti Päevalehte.

Balti regioon on muutumas Euroopa kuumimaks punktiks >>

"Tegelikult see ei ole piisav. On väga palju erinevaid nii relvastuselementide kui ka personali väljaõppega seotud teemasid, mis eeldaksid suuremat kulutust," ütles Luik vastuseks Eesti Päevalehe küsimusele, kas CV90 lahingumasinate ja liikursuurtükkide K9 Kõu omandamise ja ülevalpidamise kõrval jätkub raha ka järgmisteks hangeteks.

"On väga oluline, et toimuks rahulik ja mõistlik debatt selle üle, kui palju oleks võimalik peale järgmist valimistsüklit eelarvet tõsta ja milline oleks erakondade valmisolek selleks," selgitas erakonda Isamaa kuuluv Luik.

Ta avaldas lootust, et kevadiste riigikogu valimiste eel arutavad erakonnad kaitsekulutuste teemat ilma populismi langemata.

"Ma loodan, et kaitsekulude arutelu toimub mõistlikus ja tsiviliseeritud vormis. Riigikaitse on ehk ainus teema, kus erakondade vahel valitseb peaaegu konsensus," ütles Luik, kinnitades, et Isamaa peab kaitsekulutuste tõstmist oluliseks.

Kui kõik NATO riigid täidaksid organisatsiooni ettekirjutuse ja eraldaksid kaitsekulutusteks 2% oma SKT-st, siis küüniksid Euroopa kaitsekulutused kokku umbes 400 miljardi dollarini, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Raport: NATO jõude Balti riikides peab kolmekordistama >>

Riigikogu võttis vastu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juunikuus.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt laiendada kaitsetööstusettevõtjatel oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eesti ei ole suuteline rakette ega kuulipildujaid tootma, küll aga valmistama sõdurisaabastele suurepäraseid paelu, sõjaväelastele mõeldud arvutiprogramme, miiniotsijaid ja väikesi robotsüsteeme. Riik peaks Euroopa kaitsefondi vahendite kaasamiseks kasutama oma intellektuaalset potentsiaali, kirjutas uuditseportaali Sputnik Eesti autor mai lõpus.

Tagid:
relvastus, eelarve, julgeolek, kaitsekulutused, kaitseministeerium, Jüri Luik, Eesti

Peamised teemad