10:15 03. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB76.8001
Eesti uudised
lühendatud link
5010

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas, millega suurendatakse kahe meie uluki küttimisvõimalusi.

TALLINN, 29. august — Sputnik. Muudatuse keskmes on 2017. aasta loomaks valitud metskits ning 2016. aasta Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas muudatused jahieeskirjas, millega suurendatakse kahe meie uluki küttimisvõimalusi.l meie jahiulukite hulka arvatud šaakal, teatab Keskkonnaministeerium.

"Metskitsede hüppeliselt suurenenud arvukus on põhjustamas järjest suuremaid metsakahjusid ning šaakalid kasutavad oma toiduks üha enam rannaäärsetes piirkondades vabapidamisel olevaid lambaid. Seetõttu anname maaomanikele ja jahimeestele lisavõimaluse nonde liikide arvukuse reguleerimiseks," selgitas keskkonnaminister Kiisler.

Esimese muudatusena pikendatakse jahikoeragapeetava šaakalijahi hooaega ühe kuu võrra. See tähendab, et varasema 1. novembri asemel võib neile koeraga jahti pidada 1. oktoobrist. Enamikule ulukitele võimaldab jahieeskiri koertega pidada jahti pidada alates 1. oktoobrist. Muudatus ongi vajalik selleks, et võimaldada šaakalijahti ka teistele ulukitele peetavates jahtides, näiteks rebasejahis, kus koerte kasutamine on lubatud.

Foto on illustratiivne.
© Sputnik / Игорь Агеенко

Jahieeskirja teine muudatus puudutab metskitsi, kellele lubatud jahipidamise aega pikendatakse ühe kuu võrra. Metskitse jahiaeg lõpeb edaspidi ühe kuu võrra hiljem: senise 31. detsembri asemel 31. jaanuaril.

Muudatus on vajalik metskitsede arvukuse kiirest kasvust tingitud metsakahjustuste vältimiseks. Küttimisaega pikendatakse seetõttu, et jaanuariks on metskitsed liikunud oma talvistesse elupaikadesse ja muudatus võimaldaks metskitsede asustustiheduse vähendamist just kahjustusriskiga aladel.

"Viimaste aastate talved on justkui metskitsede tellitud – pärast üht laastavat talvekülma on möödunud aasta looma asurkond jõudsalt taastunud. Jääb üle loota, et samasugune saatus ootab praegust tiitlikandjat ilvestki," ütles Kiisler ning lisas, et metskitsede arvukuse looduslik reguleerija on ilves.

Et nonde seis on hetkel kesine, siis tuleb metskitsede arvukuse ohjeldamiseks võtta kasutusele täiendavad küttimisvõimalused.

Küttimisaja muutmise ettepaneku tegi nii Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond oma küttimissoovitustes kui ka Eesti Jahimeeste Seltsis toimunud jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajate ümarlaud.

Metskitse arvukust on viimastel aastatel kasvatanud neile sobivad ilmastikutingimused ehk teisisõnu võrdlemisi soojad talved. Keskkonnaagentuuri 2017. aasta ulukiseire aruande põhjal näitavad kõik seirevahendid metskitse arvukuse olulist suurenemist.

RMK veebikaamera hakkas jälgima šaakaleid>>

Arvestades asustustiheduse hüppelise suurenemisega metsaaladel, on kasvanud metskitse tekitatud metsakahjustuste arv. Metskitse arvukuse jätkuva kiire tõusu vältimiseks tuleks järgnevate aastate eesmärgiks kõikides maakondades seada populatsiooni kasvukiiruse oluline pidurdamine ja arvukuse suurenemise peatamine. Just seetõttu on ka kõnealune muudatus vastu võetud.

20. augustil algas Eestis veelinnujahi hooaeg. Sel aastal on teisiti see, et välisjahimeestel tuleb enne küttima minekut läbida koolitus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Spetsiaalse koolituse teeb välismaalt Eestisse linnujahile tulevatele küttidele kohustuslikuks jahiseaduse augusti alguses jõustunud muudatus.

"Eesti on populaarne linnujahiturismi sihtkoht, meelitades siia jahimehi paljudest eri paikadest. Möödunud hooajad on aga näidanud, et pahatihti rikutakse jahinduse head tava või koguni jahieeskirja. Selleks et külalised austaksid meie jahikultuuri ja väldiksid lindude üleküttimist, on oluline jahimehi enne tegudele lubamist koolitada," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Jahieeskirja järgi kestab partlaste, laugude, kajakate ja tikutajate jaht 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Veelinnujahi hooaeg tuleb välisjahimeestele teisiti >>

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on jaht karule lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Karu üldarvukus Eestis on 2017. a sügise seisuga ligi 700 isendit. Sama oli see ka aasta varem, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Keskkonnaameti teadet.

Tagid:
metskits, uluk, šaakal, keskonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti

Peamised teemad