11:29 26. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1777
  • RUB77.3603
Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise VEB Fondi kahjude hüvitamise eelnõu

© Riigikogu / Erik Peinar
Eesti uudised
lühendatud link
13 0 0

Teisipäeva, 11. septembri istungil läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Artur Talviku, Jaanus Karilaidi, Toomas Pauri ja Martin Helme algatatud otsuse eelnõu, mis näeb ette, et Eesti riik hüvitaks rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele.

TALLINN, 11. september — Sputnik. Otsuse eelnõu "Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine" algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (RE), Mihhail Stalnuhhin (KE), Mart Helme (EKRE) ja Enn Meri (EVA).

Eesti Pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Jürgen Ligi ütles, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud.

Mihhail Stalnuhhin avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.

Mart Helme sõnul on otsuse eelnõul moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada.

Riigikogu arutas VEB Fondi juhtumi põhjal riiklikku vastutust>>

Enn Meri ütles, et Vabaerakond põhimõtteliselt toetab eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.

Sputnik Eesti kirjutas varem, et 13.01.1992 võttis Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidium vastu NSV Liidu Välismajanduspanga (Внешэкономбанк, Vnešekonombank, edaspidi VEB Pank) teemalise otsuse, mis käsitles pangandussüsteemi järjepidevust, selle korrastamist, endise NSV Liidu välisvõla teenindamist VEB Pangas jms. Otsusega peatati/külmutati ettevõtete, organisatsioonide, asutuste ja ka pankade 31.12.1991. aasta seisuga VEB Pangas olnud valuuta kasutamine. Samas seati täpsustavaid tingimusi selle valuuta kohta, mis peaks laekuma alates 1992. aastast, kuid tehingute eest, mis olid sõlmitud 1991. aastal.

Eesti Panga president Ardo Hansson
© Sputnik / Вадим Анцупов

Et kahel Eesti kommertspangal — Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsusel (edaspidi VOV, 1992. a kevadest moodustati selle baasil Eesti Pangale kuuluv riiklik kommertspank Põhja-Eesti Aktsiapank, edaspidi PEAP) ja Balti Ühispangal (Union Baltic Bank, edaspidi UBB) — olid korrespondentkontod VEB Pangas, mõjutas Venemaa otsus tugevasti ka Eesti pangandust.

"Läti Šveitsi" lõpp: kuidas USA Riiat rahast loobuma sundis>>

Tavapärase majandustegevuse jätkamine ja hoiustajate maksekorralduste täitmine olukorras, kus pankade raha oli olulises osas Venemaal kinni, viis kaks väliskaubandusega tihedalt seotud panka makseraskusteni. Sügisel 1992 kehtestas Eesti Panga nõukogu PEAP-ile ja UBB-le likviidsusprobleemide tõttu moratooriumi.

Pankade maksevõimetus ähvardas kaasa tuua kogu Eesti pangandussektori kokkukukkumise ning kõigest pool aastat käibel olnud Eesti krooni usaldusväärsuse languse.

20.01.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod", millega loodi Riiklik VEB Fond. VEB-fondi tuli nõudena VEB Panga vastu koondada 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti panga külmutatud välisvaluutat, sh 533,5 miljoni krooni väärtuses hoiustajate raha ja 357 miljoni krooni väärtuses pankade nn enda raha.

Suured pangad peavad koguma rohkem puhvreid>>

Otsuse kohaselt pidi VEB-fond andma juriidilistele ja füüsilistele isikutele välja sertifikaadid, mis tõendavad, et selle omanikul on õigus Venemaal külmutatud rahale, kui see õnnestub kätte saada. Eesti riik endale külmutatud raha väljamaksmise kohustust ei võtnud. VEB-fondi loomise sisuline eesmärk oli taastada kahe panga maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse võimalikku langust. VEB-fondi haldajaks määrati Eesti Pank. VEB-fondi peaülesanne oli leida lahendused VEB-fondi koondatud nõuete rahuldamiseks.

Aastal 2014 leidis Riigikontroll oma auditis, et Riigikogu 1993. aasta otsust moodustada Riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt, sest Eesti Panga ja tema hallata antud VEB-fondi tegevuses esines märkimisväärseid puudusi nii fondi moodustamisel, nõueteregistri pidamisel kui ka fondi juhtimise korraldamisel. Fondil ei õnnestunud täita Riigikogu pandud peaülesannet leida lahendused külmutatud raha kättesaamiseks, kuigi riiklikul tasandil selle nimel tööd tehti. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB-fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud.

Tagid:
riigikontroll, Eesti Pank, VEB Fond, Riigikogu, Venemaa, Eesti

Peamised teemad