17:24 26. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1777
  • RUB77.3603
Kaitseväe demineerijad testisid oma oskusi

Kaitseväe demineerijad testisid oma oskusi

© Фото: EEsti Kaitsevägi
Eesti uudised
lühendatud link
10 0 0

Selle nädala jooksul Sirgala harjutusväljal toimunud pioneeripataljoni demineerimiskeskuse lõpuharjutusel testiti kursuslaste teadmisi ja oskusi, et hinnata nende võimekust iseseisvalt lõhkekehi kahjutuks teha.

TALLINN, 13. september — Sputnik. Augusti alguses alanud konventsionaalse lõhkekeha demineerimise kursusel õpetati osalejaid kahjutuks tegema tööstuslikult toodetud lõhkekehasid, mis vastavad kindlatele standarditele, teatas kaitseväe peastaap. Kursuse lõpetajad saavad õiguse Eestis iseseisvalt lõhkekehade demineerimiseks.

Kursus algas kolmenädalase teoreetilise etapiga, kus tutvuti teadaolevate lõhkekehade eripäradega, nende kahjutukstegemisel ettetulevate erisustega ning erinevate andmebaasidega.

Eesti missioon Afganistanis maksab aastas 2,6 miljonit eurot>>

Kursuse praktilises osas õpiti esmalt tundma demineerijale vajalikku erivarustust, mille hulka kuuluvad muuhulgas pommülikonnad, ultraheliseadmed, reaktiivvõtmed ja veekahurid. Praktilise osa peamiseks etapiks kursusel on tundma õppida lõhkekehade kahjutuks tegemise erinevaid viise.

Konventsionaalse lõhkekeha demineerimiskursusega paralleelselt jõudis samas laagris lõpule ka rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Afganistani suunduva demineerimismeeskonna kontrollharjutus, mis keskendus isevalmistatud lõhkeseadmete demineerimise eripäradele.

Järgmine meeskond sõidab eelmist rotatsiooni välja vahetama oktoobri lõpus.

Välisoperatsioonidele siirduvad kaitseväelased läbivad missioonieelse meditsiiniväljaõppe>>

Demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutukstegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.

Sputnik Eesti on varem teatanud, et aasta alguses võttis Riigikogu vastu otsuse, mis võimaldas Eestil suurendada tegevväelaste arvu NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis.

Riigikogu otsus näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks on kuni 46 tegevväelast. Lisaks näeb otsus ette, et rotatsiooniperioodil võib tegevväelaste arvu suurendada 92-ni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Eesti suurendab sõdurite piirarvu Afganistanis>>

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel.

2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Lisaks saatis Ühendkuningriigi kaitseminister ametliku kirja, kus kutsus Eesti jalaväerühma osalema Afganistani missioonil Ühendkuningriigi üksuse koosseisus. Teatavasti on Ühendkuningriik Eestis paikneva NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtriigiks.

Eesti ämmaemandad õpetavad Afganistani kolleege>>

Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seekaudu Eesti enda julgeolekut.

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani.

Tagid:
lõhkekeha, kaitsevägi, NATO, Riigikogu, demineerija, Afganistan, Eesti

Peamised teemad