16:01 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Elamis- ja töölubade taotlejate hulgas on enim ukrainlasi, illustreeriv foto

Elamis- ja töölubade taotlejate hulgas on enim ukrainlasi

© Sputnik / Igor Zarembo
Eesti uudised
lühendatud link
Migratsioon Eestis (75)
7820

Kolmveerand sisserände piirarvu alla kuuluvatest tähtajalistest elamislubadest said tänavu Ukraina kodanikud, veelgi suurem oli nende osakaal lühiajaliste töötajate seas.

TALLINN, 1. oktoober — Sputnik. Tänavu esimesel poolaastal tegi politsei- ja piirivalveamet kokku 1268 positiivset otsust tähtajalise elamisloa väljastamisel, mis kuulub sissrände piirarvu alla, edastas ERR. Neist 941 luba ehk 75 protsenti läks Ukraina kodanikele, 108 Valgevene kodanikele ning 95 Venemaa kodanikele.

Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli >>

Haridustaseme järgi jagunesid inimesed nii, et 31 protsenti neist omas kõrgharidust, teine kolmandik neist omas keskeri- või tehnikumiharidust ning viimase kolmandiku moodustasid põhi- või keskharidusega töötajad.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Neist 1268 inimesest läks ehitusse tööle 363, töötlevasse tööstusesse 300, mis moodustab tegevusaladest poole.

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on Eestis praegu kohalikest ehitajatest nii suur puudus, et ilma tuhandete võõrtöölisteta oleks nii hinnad kui valmimistähtajad täiesti kontrolli alt väljas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Ega võõrehitajad pole kehvemad mehed kui eestlased, kes Soomes käivad. Välismaalased teevad pikad tunnid tööd ja küsivad palka mõistlikult," rääkis Vahter.

Vahteri sõnul välisehitajate probleem on selles, et riik tegeleb aktiivselt käputäie sisserännanud IT-meestega, aga ehitajad jäetakse pool-orjadena kahtlaste vahendajate meelevalda.

2018. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest. Aprillikuu seisuga on välja antud 734 elamisluba kolmandate riikide kodanikele. Menetluses on 678 taotlust, mis lähevad piirarvu alla, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima, teatas Eesti Pangaliit, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Tallinnas luuakse välistöölistele teenuskeskus >>

Kui praegused demograafilised trendid jätkuvad, on Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.

Siseminister Andres Anvelti hinnangul leevendaks tööjõuturu muresid selline lahendus, et ametiühingud ja tööandjad lepivad omavahel kokku sektoripõhises keskmises palgas ja sektoripõhistes kvootides, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Anvelti hinnangul tuleb igasuguse võõrtööjõu kaasamist muutva poliitika puhul esmajärjekorras kaaluda, kuidas see mõjutab Eesti oma inimeste positsioone tööturul, palkade dünaamikat ja hõivatust.

"Esmalt tuleb rahuldada just sisese tööjõuturu vajadusi ja kui sellest ei piisa, siis vaadata väljapoole," ütles ta. Anvelt tunnistab, et praegune sisserändekvoot on paindlikkusest kaugel.

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat ja 6180 värbamiskonsultanti 197-st erinevast riigist, selgus, et kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale ning riik, kus maailma talendid enim töötada sooviksid, on USA. Eesti ei ole oma edetabelikohta nelja aastaga parandanud.

Kõige enam pakuvad Eesti inimestele huvi Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Suurbritannia, Norra, Saksamaa, Hispaania, Austraalia, Holland ja Kanada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Teema:
Migratsioon Eestis (75)
Tagid:
piirarv, majandus, taotleja, elamisluba, tööluba, ehitus, PPA, Eesti, Ukraina

Peamised teemad