11:49 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Illustreeriv foto

Riigikogu kultuurikomisjon tahab suurendada koolide õigusi turvalisuse tagamisel

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
10 0 0

Riigikogu kultuurikomisjon arutas esmaspäeval, 22. oktoobril istungil seaduseelnõu, millega luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik. Kool saab õiguse õpilast ja tema esemeid vaatlemise ja kompimise teel kontrollida ning loa õpilase kappi vaadata, edastas Riigikogu pressiteenistus.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must märkis, et seadus paneb koolidele kohustuse tagada laste turvalisus ning eelnõu annab üldhariduskoolidele paremad võimalused, et tagada õpilase ja kooli turvalisus, ennetada ohuolukordi ja vajadusel sekkuda.

"Eelnõu järgi on lubatud õpilast ja tema esemeid vaadeldes ja käega kompides ning õpilase kasutuses olevat suletud kappi sinna vaadates kontrollida. Samuti saavad koolid õiguse keelatud ja ohtlikud esemed ja ained hoiule võtta," lausus Must.

Mehhiko koolipoiss tappis kolm klassikaaslast, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Esimees lisas, et õpilast võib kompida vaid samast soost isik, seda peab tegema kolmanda osapoole juuresolekul, kompimine tuleb protokollida ja sellest peab teavitama ka lapsevanemat.

Kertši koolirünnak>>

Komisjoni aseesimees Laine Randjärv avaldas heameelt, et valmis on saanud eelnõu, mis aitab koolidel turvalisust tagada.

"Kui koolid teavad, et neil on piisavad võimalused turvalisuse tagamisel, siis toetab see ka õppimist soodustavat koolikeskkonda," lausus ta.

Istungil osalesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk.

USA koolitulistamises sai surma vähemalt 17 inimest>>

Komisjon otsustas saata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. novembril.

Koolitulistamine Eestis

Eesti esimene koolitulistamine toimus 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna Koolis.

Tollal 15-aastane 9. klassi õpilane lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Õpetaja suri sündmuspaigal enne kiirabi saabumist.

Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile ja kohale saabunud politseinikele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.

USA lapsevanemad ostavad lastele kuulikindlaid koolikotte, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eestis pöörati kõrgendatud tähelepanu ka Soomes 1989. aastal Raumas, 2007. aastal Jokelas ja 2008. aastal Kauhajokil toimunud koolitulistamistele.

Koolitulistamise põhjused

Koolitulistamisi esineb praktiliselt kogu maailmas, kuid kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides.

Florida massitulistamises kaotas kolm inimest elu>>

USA salateenistuse uuringu järeldustes hoiatati eeldamast, et koolitulistajateks saab kindel "tüüp" õpilasi, kuna igasugune profileerimine hõlmab liiga paljusid, kes kunagi vägivalda ei rakenda, ning ei kata kõiki koolitulistajaid.

Uuringute põhjal on väidetud, et koolitulistamised on üldjuhul mitte hetkelise afektiseisundi tulemus, vaid pikaajalise planeerimise tagajärg. Sageli kõnelevad koolitulistajad oma plaanidest ka avalikult, vahendab Vikipeedia.

Tulistamine võib, kuid ei pruugi olla seotud vägivaldsete traumadega, sealhulgas kooli- või internetivägivallaga.

Tavaliselt on tulistajatel raskusi oma agressiivsuse vaoshoidmisega ja piiratud empaatia. Samas ei saa koolitulistamisi siduda psühhofarmakonide, õpiraskuste või muude kergesti tuvastatavate probleemidega, pigem on iga kord tegemist paljude asjaolude kokkulangevusega.

Praktiliselt kõik USA koolitulistajad on olnud poisid, kuid dokumenteeritud on ka kolm juhtumit tüdrukutega.

Tagid:
tulistamine, riigikogu, kool, õpilane, Eesti

Peamised teemad