04:04 11. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1425
  • RUB75.8985
Martin Herem.

Terras annab kaitseväe juhtimise Heremile üle

© Estonian Defence Forces Ardi Hallismaa
Eesti uudised
lühendatud link
2410

Teisipäeval kell 14 toimub kaitseväe peastaabi territooriumil kaitseväe juhataja vahetuse pidulik tseremoonia, mille käigus annab kindral Riho Terras kaitseväe juhtimise ja lipu üle kindralmajor Martin Heremile.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Tseremoonial osaleb rivistuse vastuvõtjana peaminister Jüri Ratas, teatas ERR.

Valitsus kinnitas tänavu jaanuari keskel otsuse, millega saab detsembris kaitseväe juhatajaks Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.

44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja oli varem kaitseväe peastaabi ülem. Eelnevalt on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.

Kaitseväe juhatajale annetati Ühendriikide kõrge sõjaline autasu>>

President Kersti Kaljulaid andis Heremile kindralmajori auastme tänavu 14. veebruaril.

Kaitseminister tänas kindral Terrast

Kaitseministeeriumis toimus pidulikul üritus, et tänada kindral Terrast tema teenistuse eest.

"Kindral Terrase näol on tegu haritud, laia silmaringiga juhiga, kes pidas oluliseks täielikult välja õpetatud, relvastatud ja varustatud ning reservõppustel kontrollitud üksuste välja arendamist, mis oleks suutelised kiiresti reageerima. Kaitseväe arendamine tänasesse kindlustunnet pakkuvasse seisu on nõudnud kaitseväe juhatajalt meelekindlust, põhjalikku isiklikku kogemuspagasit alates taristu arendamise realiteetidest kuni strateegilise planeerimise finessideni, lisaks ka tundlikku rahvusvahelise suhtluse diplomaadinärvi. Terrase juhtimisel jõudis koostöö liitlastega täiesti uue kvaliteedini. Viidi läbi liitlasvägede Eestisse saabumine ja Eesti üksustesse integreerimine, mis on võtmeelement NATO heidutushoiakus," ütles kaitseminister Jüri Luik.

Kaitseminister rõhutas, et kindral Terras tähtsustas kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostööd, mis võimaldas arendada riigikaitset sujuvalt ja plaanipäraselt.

"Suur tänu kindral Terrasele tema teenistuse eest," tänas Luik.

Kaitseminister Luik tõdes, et kindralmajor Martin Herem on vääriline järglane kaitseväe juhtaja ametis.

"Mul on hea meel, et meie ees ei seisa põhimõttelist suunavahetust. Kindral Terras ja kindralmajor Herem on aastaid teeninud ühtse meeskonnana, nende jõupingutused on kandnud ühtset eesmärki. Seega saan ma olla kindel, et kaitseväe areng nii iseseisva kaitse kui ka liitlastega koostöö arendamisel saab olema jätkuvalt hea. Soovin kindralmajor Heremile jõudu teenistuses," ütles kaitseminister Luik.

Kindral Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti sõjaväelane, alates 5. detsembrist 2011 Eesti kaitseväe juhataja.

Командующий Силами обороны Эстонии Рихо Террас
Riho Terras.

Terras lõpetas Jõhvi gümnaasiumi.

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat sundaega Nõukogude mereväes. Ajateenijana käis ta oma laevaga Liibüas, Süürias ja Kuubal.

Aastatel 1989–1993 õppis Terras Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Üliõpilasena oli ta aktiivne Kaitseliidus. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata. Aastatel 1994–1998 õppis Terras Müncheni Bundeswehri Ülikoolis riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi.

Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina. 1999. aastal läbis Vahipataljoni ülemaks saanud Terras Šveitsis pataljoniülema kursused.

Edasi läbis kompaniiülema kursus Rootsis, kompaniiülema kursus Saksamaal, kõrgemad riigikaitsekursused Eestis, julgeolekupoliitika alane kursus Genfi Julgeolekupoliitika Keskuses, vanemstaabiohvitseride kursus Balti Kaitsekolledžis ning Royal College of Defence Studies Ühendkuningriigis.

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal edutati Terras Tallinna Üksiku Vahipataljoni ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli Riho Terras Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poolas.

Eestisse naasmise järel oli ta Kaitseväe Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal.

Iraagi sõja ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini Iraagis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja, kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

Riho Terras on olnud ka Kaitseliidu peastaabi ülem.

2008. aastal sai Riho Terras Kaitseministeeriumi kantsleriks, sellesse ametisse jäi ta 2010. aastani.

President Toomas Hendrik Ilves andis 2008. aasta detsembri alguses Terrasele koloneli sõjaväelise auastme.

2011. aasta juunis andis president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja ettepanekul Terrasele brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

Eesti kindrali väited Venemaa kallaletungist ajasid Baranetsi naerma>>

Vastavalt valitsuse 20. jaanuaril 2011. aastal tehtud ettepanekule nimetas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks alates 1. märtsist.

13. oktoobril 2011 nimetas Eesti valitsus Riho Terrase kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist 2011.

18. veebruaril 2013 ülendas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kindralmajoriks.

5. veebruaril 2015 ülendas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kindralleitnandiks.

NATO.
© AP Photo / Mindaugas Kulbis

17. septembril 2016 valiti Riho Terras NATO sõjalise komitee vanemaks.

21. veebruaril 2017 ülendas president Kersti Kaljulaid Riho Terrase kindraliks.

Terrase abikaasa on diplomaat Kaili Terras, kellega tal on kaks poega.

Riho Terras kuulub korporatsiooni Sakala. Ta räägib vabalt eesti, vene, saksa ja inglise keelt.

Tagid:
kaitsevägi, Martin Herem, Riho Terras, Eesti

Peamised teemad

  • Briti peaminister Theresa May

    Briti peaminister Theresa May esines esmaspäeval parlamendis, kus teatas, et lükkab hääletuse Euroopa Liiduga saavutatud leppe üle edasi.

    16
  • Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd, illustreeriv foto

    Esmaspäeval Tallinnas kohtunud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.

    16
  • Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

    54