01:54 18. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
В кабине водителя нового автобуса

Tasuta transport tõmbas külades elu käima

© Sputnik / Кирилл Каллиников
Eesti uudised
lühendatud link
5110

Maakonnaliinide põhiline mure on hoopis noorte bussijuhtide põud, sest 74% Eesti bussijuhtidest on rohkem kui 51 aastat vanad. Reisijate arv, mis enne kogu aeg langes, on hakanud jõudsalt suurenema.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. Homme peab Tallinna arengu- ja koolituskeskus Kiek in de Kökis foorumit "Viis kuud maakondlikku tasuta ühistransporti", kus omavalitsusjuhid ja asjatundjad arutlevad tasuta ühistranspordi mõjude üle, vahendas Pealinn

"Saaremaal läksid tasuta maakonnaliinid käima ilma suurema kärata ja nüüd on bussisõitjate hulk märgatavalt kasvanud kõigil liinidel," nentis liitvalla transpordinõunik Karl Tiitsov.

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis >>

"Nii otsuse tegemine kui ka käivitamine käisid nii sujuvalt osalt ka sellepärast, et kõik saare pinnal sõitvad liinid ongi maakonnaliinid. Tasulisi linnaliine, mis mõnel pool mujal on asja raskendanud, siin pole," lisas Tiitsov.

Reisijate hulga kasv Tiitsovi kinnitusel jätkub: "Paremaks läheb asi ka seetõttu, et tasuta bussid on kogu ühistranspordi teema jälle päevakorda tõstnud ja teinud sellest asja, mis kogu rahvast nii või teisiti puudutab."

Liinide muutmise ettepankuid on Tiitsovi sõnul tänavu tehtud viis korda rohkem kui eelmisel aastal. "Kui vanasti oli bussis nii lahe, et jätkus koht nii sinule kui ka sinu kotile, siis nüüd enam koti jaoks istekohta ei ole. Linna lähedal on bussides isegi püstiseisjaid," ütles ta.

Juhid tulgu Soomest tagasi

Mõneti on siis Saaremaa tasuta transpordi edulugu võrreldav Tallinnaga, kus on kaks täiesti eri turgu: linnaliinid, mis saarel on kogu saare liinid, ja kaugliinid, mis peavad ühendust mandriga ja töötavad kommertspõhimõtte järgi.

Peamine on saarlaste arvates see, et reisijate arv, mis enne kogu aeg langes, on nüüd hakanud jõudsalt suurenema. Piletitulu kompenseerimise kõrval on riigilt tulnud ka lisaraha liinivõrgu kaasajastamiseks.

"Tähtis on see, et liinid vastavad nüüd rohkem inimeste vajadustele ja ühistransport on jälle kerkinud ühiskonnas oluliseks teemaks," tõdes Tiitsov.

Palk ei ole noorte bussijuhtide jaoks ahvatlev >>

Tegelikult varitseb mitte ainult Saaremaa, vaid kogu Eesti ühistransporti veel üks oht, millele Tiitsov samuti viitas. See on bussijuhtide vananemine ning noorte roolikeerajate täielik põud.

Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallas nägi selles peamist põhjust, mis lähiajal hakkab pidurdama ühistranspordi arengut – kui kiiresti midagi ette ei võeta.

"Võib öelda, et bussijuhte otsitakse praegu juba tikutulega taga," nentis Kallas.

74% Eesti bussijuhtidest on rohkem kui 51 aastat vanad. Alla 31-aastasi on vaevalt 6%. "Väga palju meie bussijuhte on Soome läinud, see tuleneb teadagi töötasust," selgitas Kallas.

"Nõudmised bussijuhile on küllalt suured. Vastutus samuti, aga töötasu sellele kõigele ei vasta ja nii polegi ime, et minnakse kas teisele tööle või Soome, kus bussijuhid teenivad märksa rohkem," lisas ta. 

Tuleb välja, et transpordiettevõtted on üsna raskes olukorras ega saa bussijuhtide palka kuigi palju tõsta. Riigihangetega võidavad kõige odavama pakkumised.

Seepärast viiakse juba hanke tegemisel kõik kulud nii väikeseks kui vähegi võimalik, ja kui hange kätte saadakse, pole enam kusagilt bussijuhi palgaks rohkem raha võtta.

"Saame ka ettevõtetest aru, neil polegi seda lisaraha kusagilt võtta, kui tegu on riigi tellimusega ja tasuta liinidega," lausus Kallas.

Autojuhid nõuavad tuhandeeurost miinimumpalka, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ettevõtetele küll kompenseeritakse ka töötasu tõusu, kuid kehtiv indekseerimiskord ei võimalda sellegipoolest maksta bussijuhtidele konkurentsivõimelist palka. Odavad riigihanked saadaksegi väikeste palkade ning sõidukite ohutuse arvelt," selgitas ta.

Trikitamine lepingutega

Kui töötasu oleks suurem, tuleksid paljud bussijuhid ka Soomest tagasi, kinnitas Kallas. "Kodumaale naasvad inimesed mõjuks kogu ühiskonnale tervendavalt," selgitas ta. "Pered saaksid jälle kokku ja elu oleks normaalsem."

Ametiühingujuht viitas veel trikile, mida mõned ettevõtted on hakanud palkade tõstmiseks tegema. Nad sõlmivad töölepingute asemel käsunduslepinguid ja töövõtulepinguid, et hoida ära sotsiaalmaksu maksmist.

"See on küll lubamatu," nentis ta. "Nii kaotavad bussijuhid igasugused sotsiaalsed tagatised ja käsunduslepinguid ei tohi seaduse järgi bussijuhtidega üldse sõlmida."

Tänasest rakendub 11 maakonnas tasuta bussiliiklus maakonnaliinidel >>

Ettevõtete vananev bussipark on teine suur probleem. Kallas viitas kontrollimistele, mis panevad tugevasti häirekella lööma.

"Viimati tegid maanteeamet ja politsei ühise reidi ja kontrollisid maakonnaliini busside korrasolekut," rääkis ta. "Igast kümnest bussist ainult kaks vastasid täielikult ohutusnõuetele."

Edaspidi tuleb Kallase sõnul arvestada riigihangete juures kindlasti ka seda, et ettevõtted oleks inimsõbralikumad ja maksaksid juhtidele suuremat tasu. "Seda peaks hangete puhul arvestama," tähendas ta.

Aas: kutsun omavalitsusi tasuta ühistransporti valima >>

"Ja kindlasti tuleks kriitiliselt vaadata ka sõidukite ohutust, et näha, millises seisukorras bussidega meil üldse sõidetakse. Kui ettevõtted jäävad järjest vahele sellega, et bussid ei vasta nõuetele ja neid võetakse kogu aeg liinilt maha, siis on see ikka tõsine probleem."

Transpordi Ametiühingusse kuuluvad bussijuhid saatsid oktoobrikuus tööandjatele, maanteeametile ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile välja teate, et pole nõus tänase palgaga enam tööd jätkama ja on valmis vajadusel oma nõuet toetama aktsioonidega kuni ühistranspordi seiskumiseni välja, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Bussijuhid nõuavad läbirääkimistel kuupalga tõstmist 1200 eurole ja muudatusi töö- ja puhkeaja reeglistikus.

Transpordi Ametiühingu koordinaator Aare Kübarsepp ütles pressiteate vahendusel, et kui riik leidis raha tasuta ühistranspordiks ja lisaliinideks, siis peab leidma ka bussijuhtide palkadeks.

Transpordi Ametiühing korraldas juba ka 2016. aastal tagasi Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis piketid, et juhtida tähelepanu bussijuhtide palganõudele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Arvestades bussijuhtide katastroofilist nappust pakkus Eesti Autoettevõtete Liit välja idee leevendada nõudeid nende keeleoskusele, kuna eesti keelt praegu nõutaval tasemel valdavaid inimesi ei ole sugugi lihtne leida, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor suvel.

Praegu on bussijuhid kohustatud valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ja seda kohustuslikku taset võiks liidu direktori Villem Tori arvates alandada. Ent Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk leiab, et eesti keele valdamine tasemel B1 on niigi absoluutne miinimum.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti varasemalt kirjutas, kujunes eesti keele oskuse puudumine B1-kategooria kohaselt Ida-Virumaa päästekeskuses 12 töötaja vallandamise põhjuseks.

Samal teemal

Tallinna tasuta ühistransport tähistas esimest juubelit
Nulleurone bussipilet kehtestati kümnes maakonnas
Pärnumaal hukkus liiklusõnnetuses bussijuht
Tagid:
maaelu, bussijuht, buss, Eesti, ühistransport, omavalitus

Peamised teemad