15:25 18. Jaanuar 2019
Kuula otse
  • USD1.1396
  • RUB75.9004
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov

Sakkov soovitab võtta riigikaitselaenu

© Фото: Ardi Hallismaa, Estonian Defence Forces
Eesti uudised
lühendatud link
3701

Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. "Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil," rääkis Sakkov Vikerraadio saates "Reporteritund", vahendab ERR.

Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt >>

Sakkovi sõnul on Eesti kaitseväe võimete osas olulisi puudujääke, eriti õhutõrjes. Kuidas uut raha riigikaitsesse tuua, pakkus Sakkov välja riigikaitse laenu idee.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Uudisteportaal Sputnik Eesti edastas varem, et NATO Euroopa liikmesriigid kohustusid USA survel 2017. aasta mai tippkohtumisel Brüsselis koostama iga-aastased rahvuslikud plaanid, millest nähtuks, kuidas nad kavatsevad oma eelarveeraldisi riigikaitsele suurendada.

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles, et Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti.

"Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda," rõhutas ta vajadust kaitsekulutuste tõstmise järele.

Eesti osaleb Euroopa "tapjaroboti" arendamises >>

Eesti ettevõtjad võivad toota sõjarelvi

Riigikogu võttis vastu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti suvel.

Kaitseministeerium toetab ligi poole miljoni euroga seitset tänavusest kaitsetööstuse arendusprojektide konkursist osa võtnud relvastuse ja lõhkeainete arendustega tegelevat Eesti ettevõtet.

Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et meede on osa Kaitseministeeriumi soovist arendada relvastuse ja laskemoona tootmist Eestis.

"Võimaluse selliseks tootmiseks annab oluline tänavu 1. juulil jõustunud relvaseaduse muudatus, mis võimaldas esmakordselt Eesti kaitsetööstusettevõtetel käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona," ütles Luik.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

Eesti ei ole suuteline rakette ega kuulipildujaid tootma, küll aga valmistama sõdurisaabastele suurepäraseid paelu, sõjaväelastele mõeldud arvutiprogramme, miiniotsijaid ja väikesi robotsüsteeme. Riik peaks Euroopa kaitsefondi vahendite kaasamiseks kasutama oma intellektuaalset potentsiaali, kirjutas uuditseportaali Sputnik Eesti autor mai lõpus.

Samal teemal

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid
Ratas: riigikaitse on palju laiem kui üksnes sõjaline kaitse
Kaitseministeerium käivitab riigikaitse meediaportaali
Tagid:
laen, riigikaitse, Kaitseinvesteeringute Keskus

Peamised teemad

  • Kange alkoholi tootjad: piirikaubanduse kasv on pidurdunud, illustreeriv foto

    Veini ja kange alkoholi tootjaid esindava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) poolt koondatud analüüs piirikaubandusest, maksulaekumistest ja Eesti turule deklareeritud alkoholikogustest näitab, et piirikaubanduse kasv on pidurdunud.

    9
  • Venemaa president Vladimir Putin annetas Serbia kolleegile  Aleksandar Vučićile Aleksandr Nevski ordeni

    Samal ajal kui EL otsib vahendeid Venemaa-vastastest sanktsioonidest põhjustatud kahjude korvamiseks, avanevad Moskvaga head suhted säilitanud Serbiale paljulubavad majanduslikud väljavaated. Selle kinnituseks said Vladimir Putini visiidi ajal Belgradisse alla kirjutatud kümned dokumendid.

    16
  • Sputniku, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan

    Sputniku, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan esines avaldusega terve rea Sputnikuga seotud kontode ja lehekülgede sulgemise kohta Facebooki juhtkonna poolt.

    26