22:07 28. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Eesti uudised
lühendatud link
26 0 0

Keeleseaduse vastuvõtmisest möödub 30 aastat ning selle tähistamiseks toimub reedel, 18. jaanuaril kell 12-16 Filmimuuseumi konverentsisaalis keelekonverents.

TALLINN, 18. jaanuar — Sputnik. Konverentsi "Keeleseadus 30" avab peaminister Jüri Ratase videotervitus. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tervitab osalejaid keeleosakonna juhataja Piret Kärtner, teatas Haridus- ja Teadusministeerium.

Kaljulaidi eesti keel kui "tola kirjatud märss" >>

Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutavad president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt. Järgnevad ettekanded.

TÜ asub koolitama tulevaste eesti keele majade töötajaid
© Sputnik / Денис Пастухов

Ülle Madise räägib teemal "Meie väärtuslik salakeel", Urmas Sutrop "Keeleseaduse väärtused", Tõnu Tender "Keeleseadus: loits, manifest, õigusakt", Mart Rannut "Eesti keeleseadus võrdluses" ja Ilmar Tomusk "ENSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem".

Konverents lõpeb erakondade esindajate väitlusega keelepoliitika küsimustes. Debatti ja kogu konverentsi juhib Toomas Kiho.

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kinnitatakse, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Juba esimene, 1920. aasta põhiseadus seadustas riigikeelena eesti keele, praegu kehtiv põhiseadus sätestab eesti keele kui ainsa riigikeele staatuse riigis.

Eesti keele ja teiste keelte kasutamist Eesti territooriumil on reguleerinud ja reguleerib keeleseadus.

1989. aasta 18. jaanuaril vastu võetud keeleseadus kuulutas eesti keele riigikeeleks ning seaduse täitmist pidi kontrollima ENSV ülemnõukogu presiidiumi moodustatud keelekaitsekomisjon.

1990. aasta oktoobris tõdes see, et keeleseaduse elluviimiseks on vaja tõhusamaid vahendeid. Samal aastal loodi riigiministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet, mis 1998. aastal muutus keeleinspektsiooniks.

Tasuta eesti keele kursustele on end kirja pannud üle 400 inimese
© Sputnik / Александр Заболотный

Siseminister Katri Raik ütles valitsuse pressikonverentsil kuu algul, et Eesti kodakondsust taotlevatele inimestele mõeldud tasuta eesti keele kursustele on end kirja pannud 420 inimest ning seda juba enne kavandatud teavituskampaania algust.

Kursustele registreerunutest on umbes 70 protsenti pärit Tallinnast. Raigi sõnul näitab see, et kodakondsus pole ainult Ida-Virumaa probleem.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi suur intervjuu, kus ta teatas vene koolide üleminekust eesti õppekeelele, põhjustas riigi kirdeosas vastuolulise avaliku reaktsiooni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Ida-Virumaa koolide valmisolek ja soov üleminekuks eesti õppekeelele on vale, ütleb 45-aastase staažiga Narva Venemaa kodanike liidu juhatuse liige Vladimir Kalinkin.

Samal teemal

Eesti keele õpetajad maailma eri paikadest kohtuvad Brüsselis
Kodakondsuse soovijatele muutub eesti keele õpe kättesaadavamaks

Peamised teemad