05:48 22. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1161
  • RUB71.9646
Vee-ettevõtted: esmalt peab vastutama saastaja ehk tööstus, illsustreeriv foto

Vee-ettevõtted: esmalt peab vastutama saastaja ehk tööstus

© Sputnik / Андрей Петров
Eesti uudised
lühendatud link
51 0 0

Vee-ettevõtetele on pandud kohustus puhastada reovesi selliselt, et keskkonda juhitud heitvesi ei kahjustaks loodust ja inimeste tervist. Vee-ettevõtted on aga seisukohal, et esmalt peab vastutama saastaja ehk tööstus.

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Reedel, 18. jaanuaril, kohtusid Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL), Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad, et leida lahendusi tööstusettevõtetest pärineva reovee paremale käitlemisele eadstab EVEL oma kodulehel.

Eesti elanikud saavad hea kvaliteediga joogivett >>

"Tööstusettevõtjad peaksida otsima võimalusi, kuidas vähendada ohtlike ainete kasutamist tootmises või paigaldada reovee eelpuhastid. Peamiseks probleemiks on reoveepuhastite ja tööstusettevõtete vahel sõlmitud lepingute tingimused, mille alusel reovett suunatakse ühiskanalisatsiooni," selgitas Pille Aarma, EVEL õigusnõunik tegevdirektori ülesannetes.

"Kahjuks ei esita tööstusettevõtjad meile alati infot kõigi ohtlike ainete kohta, mis vastavas tööstuses tekivad. Seetõttu oleme olukorras, kus meil puudub teadmine konkreetse tööstuse tootmisprotsesside tulemusel tekkivatest ohtlikest ainetest, mis suunatakse meie reoveepuhastile," lisas Aarma.

Vee-ettevõtjad on arvamusel, et tööstusettevõtted ei tunne piisavalt vastutust enda poolt ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koostise üle. Seetõttu soovitaksegi rohkem rakendada põhimõtet, et saastaja maksab.

"Eelkõige on probleemiks ohtlikud ained, mis sisalduvad tööstustest ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees. Leppisime kokku, et edaspidi kaasab Keskkonnaamet vee-ettevõtjaid aktiivsemalt tööstusettevõtete komplekslubade menetlusse, et tuvastada tööstuse tootmisprotsessis tekkivad ohtlikud ained, mis võivad jõuda reoveepuhastile," selgitas Alar Valdmann, Keskkonnaameti kompleksloabüroo peaspetsialist.

"Sellise kaasamise tulemuseks võib olla ka tööstusettevõtjale loa väljastamisest keeldumine, kui reovee ärajuhtimise leping ei kajasta piisavalt ohtlike ainetega seonduvat," lisas Valdmann.

Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu jaanuaris.

Terviseamet saab aru Riigikontrolli auditis avaldatud ja ilmnenud murest mitmete piirkondade põhjavee kvaliteedi pärast, kuid peab seejuures vajalikuks rõhutada, et läbi ühisveevärkide meie elanikeni jõudev joogivesi sh Ida-Virumaal vastab üldjuhul kõikidele joogiveele esitatud kvaliteedinõuetele.

Riik eraldab aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Sellele lisanduvad samal perioodil joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava veekaitsega seonduvad toetused 260 miljonit.

Samal teemal

Kas meie joogivesi võib tervist ohustada
Kiisler: reostus on maailma suurim terviserisk
Keskkonnaministeerium osaleb partnerina GroundEco projektis
Tagid:
tervis, keskkond, tööstus, reovesi, vesi

Peamised teemad