06:13 22. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1161
  • RUB71.9646
Kvoodipagulaste pere jõuab Türgist lähiajal Eestisse, illustreeriv foto

Kvoodipagulaste pere jõuab Türgist lähiajal Eestisse

© AP Photo / Hussein Malla
Eesti uudised
lühendatud link
Migratsioon Eestis (73)
93 0 0

Lähiajal jõuab Türgist Eestisse Süüriast pärit seitsmeliikmeline kvoodipagulaste perekond, tegemist on esimese Euroopa Liidu teise rändekava alusel Eestisse jõudvate pagulasperega.

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Möödunud aasta lõpus käis Eesti menetlusmeeskond Türgis, kus viidi läbi intervjuud nelja perekonnaga, kellel oleks võimalik rändekava raames saada Eestis rahvusvaheline kaitse ja elamisluba, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja, vahendas Pealinn.

Intervjuude ning muude kogutud materjalide alusel viidi viimase kuu jooksul Eestis läbi rahvusvahelise kaitse menetlused. 

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Neljast perekonnast paigutatakse Eestisse ümber vaid üks. Süüriast pärit perekond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja viis last, jõuab Eestisse lähiajal.

Pressiesindaja sõnul pole veel otsustatud, millal menetlejad uuesti Türki suunduvad.

Eesti võttis Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu kokku 206 kvoodipagulast, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Neist umbes 80 ei viibi Eestis. Lisaks sõitis kodumaale tagasi üks viieliikmeline perekond. Eesti loeb selle rändekava lõplikult täidetuks.

Euroopa Komisjon tegi tunamullu ettepaneku asustada 2019. aasta oktoobrist ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Valitsus otsustas asustada Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest. See tähendab, et teise rändekava alusel asustab Eesti ümber kokku kuni 80 inimest.

Seega võtab Eesti kahe rändekava alusel vastu kuni 286 pagulast.

Brüssel peab seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi keeldumist hääletada ÜRO ülemaailmse rändepakti poolt Marrakeshis populismi ilminguks ja mänguks mõnede valijate rahvuslikel tunnetel. Eesti toetas seda rahvusvahelist deklaratsiooni ainult poliitilise kriisi ja rahvuslastele järeleandmiste hinnaga, kirjutas uudsiteportaali Sputnik Eesti autor.

Eesti võimude nõusolek riigi ühinemiseks ÜRO ülemaailmse rändelepinguga ajas riigi rändepoliitika vastased omavahel tülli. Järjekordne protestiaktsioon migratsioonipoliitika vastu toimus 19. detsembril Riigikogu hoone juures.

Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale >>

Ürituse korraldamine just sel päeval oli seotud Eesti ÜRO suursaadiku Sven Jürgensoni poolt ÜRO ülemaailmse migratsioonipaketi allkirjastamisga New Yorgis.

Ürituse korraldajaks oli suveräänsusliikumine "Tark ja Terve Eesti". Meeleavaldusele kogunes mitukümmend osalejat. Kommentaaris portaalile Sputnik Eesti ütles üks piketil osaleja, et teda kohutab perspektiiv sattuda samasse olukorda nagu inimesed Saksamaal, Soomes või Prantsusmaal, kus sisserändajate tõttu "on ohtlik tänavale minna, eriti naistel". Meeleavalduse ajal ei tulnud osalejatega suhtlema ühtki "rahvateenrit".

See ei olnud esimene aktsioon, mille "Tark ja Terve Eesti" korraldas protestiks Eesti ühinemise vastu ÜRO ülemaailmse rändeleppega. 9. detsembril toimus Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakul rohkem kui tuhande osalejaga meeleavaldus.

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Teema:
Migratsioon Eestis (73)

Samal teemal

Soome ajakirjaniku arvamus: migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule
Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda
USA piirivalve tabas Arizona kõrbes sadu migrante
Tagid:
ÜRO, pagulased, Eesti, Süüria

Peamised teemad