03:50 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Reinsalu: mullune ümberasutamiskvoot ei kandu üle uude aastasse, illustreeriv foto

Mullune ümberasutamiskvoot ei kandu üle uude aastasse

© AP Photo / Rene Rossignaud
Eesti uudised
lühendatud link
2620

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul lubas Eesti Euroopa Liidu teise rändekava alusel kahe aastaga ümber asustada kuni 40 kvoodipagulast aastas, möödunud aasta täitmata jäänud kvoot aga käesolevasse aastasse üle ei kandu.

TALLINN, 25. jaanuar — Sputnik. Kuna Eesti ei asustanud möödunud aastal Türgist ümber ühtegi kvoodipagulast, võtab Eesti tänavu vastu kuni 40 kvoodipagulast, selgitas minister Urmas Reinsalu, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus võttis vastu otsuse asustada Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest.

"Numbrid ei kandu üle ega kumuleeru," ütles Reinsalu. Kuna Eesti ei asustanud möödunud aastal Türgist ümber ühtegi kvoodipagulast, võtab Eesti tänavu vastu kuni 40 kvoodipagulast ning loeb sellega ka teise rändekava täidetuks.

Reinsalu lisas, et Eesti võttis EL-i esimese rändekava alusel vastu kokku 206 inimest, neist on Eestisse jäänud veidi üle saja inimese.

Kuna eelmisel aastal ei asutanud Eesti ümber ühtegi inimest, tähendab see, et teise rändekava alusel asustab Eesti ümber kuni 40 inimest. Seega võtab Eesti kahe rändekava alusel vastu kuni 246 pagulast.

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Praegu pole veel otsustatud, millal menetlejad uuesti Türki suunduvad.

Esimesed teise rändekava alusel ümber paigutatavad kvoodipagulased jõuavad Eestisse lähiajal. Tegemist on Süüriast pärit seitsmeliikmeline kvoodipagulaste perekonnaga, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja viis last.

Migratsioonileppe vastane meeleavaldus Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti võimude nõusolek riigi ühinemiseks ÜRO ülemaailmse rändelepinguga ajas riigi rändepoliitika vastased omavahel tülli. Järjekordne protestiaktsioon migratsioonipoliitika vastu toimus 19. detsembril Riigikogu hoone juures.

Ürituse korraldamine just sel päeval oli seotud Eesti ÜRO suursaadiku Sven Jürgensoni poolt ÜRO ülemaailmse migratsioonipaketi allkirjastamisga New Yorgis. Ürituse korraldajaks oli suveräänsusliikumine "Tark ja Terve Eesti".

Meeleavaldusele kogunes mitukümmend osalejat. Kommentaaris portaalile Sputnik Eesti ütles üks piketil osaleja, et teda kohutab perspektiiv sattuda samasse olukorda nagu inimesed Saksamaal, Soomes või Prantsusmaal, kus sisserändajate tõttu "on ohtlik tänavale minna, eriti naistel". Meeleavalduse ajal ei tulnud osalejatega suhtlema ühtki "rahvateenrit".

Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale >>

See ei olnud esimene aktsioon, mille "Tark ja Terve Eesti" korraldas protestiks Eesti ühinemise vastu ÜRO ülemaailmse rändeleppega. 9. detsembril toimus Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakul rohkem kui tuhande osalejaga meeleavaldus.

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Samal teemal

FT: vaidlused ränderaamistikku üle on lõhestanud valitsusi
Ungari läheb suhetes Euroopa Liiduga täispangale
EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse

Peamised teemad