04:12 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend

Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
Meedialahingud (194)
8641

Sputnikuga suhtlemise keelu tunnistamine Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori poolt on hävitanud kohaliku meedia esindajate illusioonid tsensuuri ja "soovimatute" ajakirjanike puudumisest riigis.

TALLINN, 30. jaanuar - Sputnik, Andrei Igorõšev. Eesti riigiametnike keeld suhtlemiseks kohaliku Sputniku ajakirjanikega eksisteerib tõepoolest, selgus Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori Urmas Seaveri omaksvõtust.

Eesti meediale antud intervjuus märkis ta, et "valitsusasutused jätavad endale õiguse mitte käsitleda meediaväljaannetena neid kanaleid, mille toimetused ei ole sõltumatud ega järgi head ajakirjandustava."

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile >>

Tema sõnul kuuluvad selliste propagandakanalite hulka näiteks Rossiya Segodnya kontserni kuuluvad Sputnik ja RIA Novosti. Seaver ei esitanud oma sõnade kinnituseks mingeid tõendeid, kuid märkis, et sellistele "pseudokanalitele" ametlikku teavet ei anta.

"Me ei paku pseudokanalitele materjali ja lugude tootmise võimalust. Püüame ise mitte kaasa aidata nende kanalite külastatavuse suurenemisele ja levikule ning oleme selgelt vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja propaganda edendamisele," ütles Seaver.

Eesti riigiametniku sõnad hävitasid sisuliselt Eesti peavoolumeedia esindajate illusioonid ja veendumused, et riigis ei ole tsensuuri ega "soovimatut" meediat.

Sputnik Eesti käsutuses on ka Eesti ametnikele laiali saadetud juhend, milles "soovitatakse tungivalt" mitte anda "Venemaa propagandaagentuurile" Sputnik kommentaare ega intervjuusid.

Margarita Simonjani kommentaar

RIA Rossija Segodnja, Sputniku ja RT peatoimetaja Margarita Simonjan kommenteeris Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori Urmas Seaveri ülestunnistust: "Tuleb välja, et neil on isegi selleteemaline käsiraamat olemas. Ta motiveerib seda sellega, et nad ei pea Rossija Segodnjat meediaks," kirjutas Simonjan oma Facebooki lehel.

Ta soovitas Eesti ametivõimudele irooniliselt "sõnavabaduse" täielikuks võidukäiguks jagada riigis soovimatutele ajakirjanikele välja vastavad embleemid üleriietele kinnitamiseks:

"Lõpliku sõnavabaduse saavutamiseks on Eesti ametivõimudel jäänud veel vaid otsustada, kes "vale" meedia ajakirjanikele embleeme välja jagama hakkab – kas valitsuskommunikatsiooniosakond või julgeolekuteenistus."

Kui see ei pole tsensuur, siis mis see on?

Sputnik Eesti palus Eesti riigiasutuste ametlikku poliitikat kommenteerida Eesti inimõiguste aktivist Mstislav Russakovil.

"Seda, kui mõningaid väljaandeid peetakse vastuvõetavateks, teisi aga mitte, võib nimetada tsensuuri eriliigiks. Kui meie riigis on sõnavabadus, siis ei tohiks selliseid piiranguid muidugi olla. Peaks olema konkurents ja erinevad seisukohad, mitte ainult ametlik," märkis Russakov.

Tema arvates ei saa selliseid raamistikke ja kriteeriume kehtestavat riiki nimetada demokraatlikuks - see oleks juba üks politseiriigi või isegi autoritaarsuse vorme.

Eesti Vabariigi põhiseaduse rikkumine

Inimõigustega tegelev jurist Sergei Seredenko seadis oma kommentaaris portaalile Sputnik Eesti kahtluse alla Eesti riigiametniku väljaöeldud keelukriteeriumide õiguspärasuse.

"Ma ei tea, mis on "pseudokanalid", "propagandaväljaanne ", "vaba meedia", "meediavabadus" ja nii edasi. "Sõnavabadust" ja "trükivabadust" ma tean, "meediavabadust" aga mitte. Ja mul pole seda ka kusagilt uurida, sest meediaseadust Eestis pole," ütles ta.

Simonjan andis hinnangu uutele RT ja Sputniku vastu esitatud süüdistustele >>

Juristi teeb murelikuks, et riigiametnik rikub tahtlikult riigi põhiseadust. "Selle paragrahv 44 ütleb, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Selleks pressikonverentse korraldataksegi. Ja see õigus kuulub igale inimesele Eestis, mitte ainult portaalile Sputnik Eesti," ütles Seredenko.

Seetõttu on jurist veendunud, et riigiametniku omaksvõtt näitab tema hirmu selliste meediakanalite ees nagu Sputnik Eesti. "Peamine, mida Seaver oma lobisemishimus varjata püüab on aga see, et Sputnik Eestiga ei taheta ja temaga kardetakse rääkida," tõdes Seredenko.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kolmapäeval, 23. jaanuaril rääkisid ERR venekeelses telekanalis Andrei Titovi juhtud saates "Kes keda?" Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva ja Postimeehe venekeelse versiooni peatoimetaja Olesja Lagašina propagandast, sõnavabadusest ja meediast Eestis.

Kes keda: Sputnik ja Postimees vastamisi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Elena Cherysheva ütles, et Sputnik on samasugune professionaalne meedia nagu ülejäänud meediaväljaanded Eestis. Tema sõnul erineb Sputnik teistest Eesti meediaväljaannetest ainult talle avaldatava surve poolest, sest Sputnikul on teistsugune seisukoht kui peavoolumeedial.

"Pangakonto on blokeeritud, mõnede Sputniku töötajatega on kaitsepolitsei pidanud "selgitavaid vestlusi", meid keeldutakse akrediteerimast ja seletatakse seda KaPo survega. Kas selline asi on tänapäeva demokraatlikus riigis võimalik?" kirjeldas Cherysheva tingimusi, millistes Sputnik Eesti peab töötama.

Elena Cherysheva märkis samuti, et Eestis on ametnikel keelatud portaali ajakirjanikega suhelda ja nad ei pääse tihti erinevatele ametlikele üritustele. Nüüd kinnitas tema väiteid Eesti valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver.

Teema:
Meedialahingud (194)

Samal teemal

Riias pidas politsei Sputnik Latvija peatoimetaja "vestluse" tarvis kinni
Kremlis mõisteti hukka Sputniku ajakirjanike isiklike andmete avaldamine Suurbritannias
Sputnik Eesti juht on üks Venemaa meedialiidritest
Maria Zahharova rääkis, milleks loodi Sputnik

Peamised teemad