14:23 22. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1354
  • RUB74.3534
Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Rahvuslik anomaalia: mismoodi mitte-eestlasel Eestis edasi elada

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
5910

Milliste põhiliste probleemidega tuleb rahvusvähemustel Eestis kokku puutuda, kui jutt käib nende siinsest lõimimisest ja sotsialiseerimisest, selle üle arutlesid ühiskonnategelased Sputnik Eesti pressikeskuses.

TALLINN, 1. veebruar – Sputnik, Ilona Ustinova. Küsimusi, mis on seotud segregatsiooni, seaduste venekeelse tõlke puudumise ja mittekodanike õigustega, arutasid Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan, Inimõiguste Keskuse direktor Aleksei Semjonov ja turundusspetsialist Jüri Kivit.

Segregatsioon sünnib seal, kus sureb võrdõiguslikkus

Grigorjani ja Semjonovi arvamuse kohaselt, mida nad jagasid Sputnik Eesti pressikeskuse ümarlauas, on Eesti ühiskonna rahvustevaheline lõimumine, kus valitsesid liberaalse vabaduse väärtused ja rahval olid ühised väärtused, jäänud kaugesse minevikku.

"Kõik see lõppes iseseisvuse saavutamisega. Sel hetkel sündis mõte, et Eesti riik on eraomandiks ühe rahvusrühma, nimelt etniliste eestlaste käes, kes peavadki selles ühiskonnas kõike määrama. Ning just sellest hetkest algaski segregatsioon. Sest eesti ühiskond eristas end selgelt kõigist teistest Eestis elavatest inimestest ja asus ühiskonda oma arusaamist mööda üles ehitama, kedagi teist kuulda võtmata," leiab Semjonov.

Grigorjan: riigipead ma austan, aga tõde on hinnalisem >>

Rafik Grigorjan lisas, et segregatsioonil on kaks kuju – loomulik ja juriidiline. Kui nõukogude ajal käsitlesid seadused tema sõnul kõiki kodanikke rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest sõltumatult riigi subjektidena, siis 1992. aastast peale ilmus segregatsioon.

Председатель правления Палаты национальных меньшинств Эстонии Рафик Григорян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan

"Võeti vastu seadused, mis jagasid meie ühiskonna põliselanikeks ja sissesõitnuteks, omadeks ja võõrasteks, eestikeelseteks ja venekeelseteks ja nii edasi. Vahetegemine jõudis suisa selleni, et toodi välja loosung "Eesti eestlastele". Mis aga jääb siis 160 muu rahvuse esindajatele, kes samal ajal Eestis elavad?" küsib Grigorjan.

Segregatsioon algab tema sõnul seal ja siis, kui rikutakse võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Pärast Eesti astumist NATO-sse, meenutas Grigorjan, saadi ettekirjutus lõimumiskava läbivaatamiseks, mida hakatigi tegema. Kuid kõigil nendel kavadel on tema hinnangul üks ühine puudujääk: nad ei käsitle rahvusvähemusi mitte riikluse subjektidena, vaid lõimimisobjektidena. Lõimimise all aga mõeldakse antud juhul kõige sagedamini assimileerimist.

Õigusaktid peavad olema ainult riigikeelsed

Veel üks mure, mida ümarlauas arutati, puudutas õigusakte ja nende venekeelse tõlke puudumist. Sel puhul märkis Semjonov, et juriidiliste terminitega dokumente on isegi emakeeles raske lugeda – see nõuab pädevaid asjatundjaid.

Директор эстонского центра по правам человека Алексей Семенов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Inimõiguste Keskuse direktor Aleksei Semjonov

"Rahvusvähemusi käsitletakse meil kui mingit anomaaliat ideaalses rahvusriigis. Seetõttu on raske mingisuguseidki edusamme saavutada lihtsalt sellepärast, et enamik parlamendisaadikuid, kes peaksid vastavad seadused vastu võtma, ei suuda või ei taha sellest probleemist aru saada," leiab Semjonov.

Grigorjan tuletas meelde, et Eestis, nagu kõigis teisteski riikides, kehtib lihtne reegel: seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Seejuures küsis ta, mismoodi saab siis inimene seadusega tutvuda, kui tal selleks võimalust ei ole.

"See tuleneb sellest, et mitte-eestlasi ei käsitleta selles riigis riikluse subjektidena. Meil on de facto paljurahvuseline riik, aga de jure seda ei tunnistata. Tuleb välja, et nendele ei ole seaduste tundmist ette nähtud," ütles Grigorjan.

Kellele tuleb kasuks mittekodanike probleem

Juba pikki aastaid püsib Eestis teravalt ülal mittekodanike küsimus ja võimalus tunnistada topeltkodakondsust. Vestlejad olid ühel meelel, et poliitikud saavad sellest probleemist väga hästi aru, aga mitte keegi neist ei taha olla esimene, kes oma seisukoha välja ütleb.

"Igaüks leiab, et tema jaoks võib see olla poliitiliselt ebasoodne, kartes, et valijaskond võib temast ära pöörduda," usub Semjonov.

Kiviti arvates jääb see küsimus poliitikute poolt lahendamata, kuna kujunenud olukord aitab neil paremini mobiliseerida oma valijaskonda.

"Seniajani, kuni meil on jaotus kodanikeks ja mittekodanikeks, saavad nad selle vastasseisu najal oma valijaskonda mobiliseerida ja valimistele minna," ütles Kivit.

Ta on ka veendunud, et Eestil ei ole muud alternatiivi kui see, et kehtestada topeltkodakondsuse võimalus, kuna isegi põliselanikkond peab teisi riike elamiseks hoopis ahvatlevamaks, kuid samas tahetakse säilitada oma õiguslik seisund kodumaal.

Специалист по маркетингу Юри Кивит
© Sputnik / Вадим Анцупов
Turundusspetsialist Jüri Kivit

Ühtne kool viib segregatsioonini

Venekeelses kogukonnas on üheks põletavaimaks teemaks eesti ja vene koolide võimalik ühendamine.

Rafik Grigorjan märkis, et antud hetkel Eestis juba ammugi olemas ühtne haridussüsteem, mida rakendatakse eri keeltes, kuid eriti rõhutatakse säärase "ühendamise" puhul nimelt vene keelt.

Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista >>

"Käib vene keele väljatõrjumine kõigist avaliku elu valdkondadest ja nüüd siis veel haridusestki. See ongi diskrimineerimine, mis viib välja veel suurema segregatsioonini," leiab Grigorjan.

Jüri Kivet on üldse veendunud, et tulevikus saavad Eestis suhtluskeelteks nimelt inglise ja vene keel. Ta seostab seda sellega, et riiki elama asunud Ukraina elanikud ei kiirusta eesti keelt õppima ja paljud teised välismaalased saavad ka selleta suurepäraselt hakkama.

"Isegi noored eestlased mõistavad, et nende jaoks on saksa, hispaania, hiina, vene keel märksa kasulikumad kui eesti keel. Omavahel suhtlevad nad sageliu inglise keeles, kuna nende seltsis võib olla inimene, kes eesti keelt ei valda," sedastas Kivit.

Venelased eestlaste hõimu liual
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ajalukku tuleb kiigata, aga mitte kinni jääda

Ei saanud arutelus osalenud mööda ka erakonna Eesti 200 reklaamikampaaniast, mis riputas keset pealinna üles provokatsioonilise sisuga plakatid.

Turundusspetsialist Jüri Kivit leiab, et provokatsioon on reklaamis lubatav ja isegi tervitatav, juhul kui sellele on lisatud arusaadavad selgitused. Ja erakonna poolt, märkis ta, olid need olemas.

"Nad juhtisid vaid tähelepanu probleemi olemasolule. Siin saab rääkida vahest ehk eetilisest normist ja kuivõrd delikaatselt lähenevad sellele need, kes reklaami loovad," rõhutas Kivit.

Ainult et vastukaja, mida erakonna esindajad ju taotlesid, osutus neile ootamatult negatiivseks, kuna Eesti 200 reiting kahanes järsult, lisasid asjatundjad.

"Mulle tundub, et erakond jäi nimelt ajalukku "kinni", kuna tõi lagedale küll intriigi vaatevinklist suurepärase reklaami, sest sellel on ju oma sisu, aga selle eest tuleb vastutust kanda," ütles Grigorjan.

Täisversiooni Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlauast teemal "Rahvusvähemused Eestis, elu läbi segregatsioni või sotsialiseerumise" saate vaadata siit.

Samal teemal

Eestikeelsed koolid ei ole vene laste vastuvõtmiseks valmis
Moskva hurjutas Mikserit tema kodakondsuse-repliigi eest
Blintsova: eurooplased ahmisid õhku, saades teada vene koolide sulgemisest Baltimaades
Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas
Tagid:
poliitika, integratsioon, venelased, eestlased, Sputnik Eesti pressikeskus, Eesti

Peamised teemad