19:08 24. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1209
  • RUB71.9850
Sotsiaaldemokraatide juhtfiguur, riigkokogulane Rainer Vakra

Rainer Vakra: ausõna, minu väitekiri ei ole plagiaat

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
31930

Poliitikut, kes soovib uues valitsuses keskkonnaministri ametikohale asuda, süüdistatakse võõra intellektuaalomandi omastamises.

TALLINN, 13. veebruar – Sputnik. Üks tuntud Eesti poliitikuid, riigikogulane ja koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Rainer Vakra mõisteti meedia poolt süüdi oma diplomitöö mahakirjutamises.

Poliitik eitab oma süüd kategooriliselt. Ta kirjutas oma Facebooki lehel

"Pean vajalikuks selgitada seoses minu diplomitööga üles kerkinud kahtlusi. Omandades 17 aastat tagasi oma esimest kõrgharidust, osalesin lõputöö raames Tartu pakendikogumise pilootprojektis," seisab postituses.

"Üks selle projekti eestvedajaid oli minu lõputöö juhendaja, kellega lõputööd kirjutades tihedalt suhtlesin, ning kes edastas mulle töö koostamist toetavaid materjale ja soovitusi," kirjutab Vakra.

"Kirjutasin oma diplomitöö heauskselt, kasutades seejuures ka juhendaja poolt mulle edastatud toona avaldamata ja projektis osalejate ühistööna loodud materjale.

Samuti pidasin silmas mulle teadaolevaid diplomitööle ja selle koostamisele kehtestatud reegleid. 

Nii töö retsensent, kui ka kaitsmiskomisjon hindasid minu diplomitööd hindega 5.

Pärast minu lõputöö kaitsmist avaldati Säästva Eesti Instituudi raport, kus kasutati samu allikaid ja andmeid," eisab postituses. 

"Täna, 17 aastat hiljem mõistan, et minust oleks olnud korrektne raporti tööversioonile viidata. Aga plagiaadisüüdistus on tõsine asi, mistõttu pöördun Tallinna Ülikooli poole oma tööle ning selle kaitsmise protseduurile objektiivse hinnangu saamiseks," kirjutab Vakra.

Tõsised süüdistused

Nagu portaal Stolitsa Delfile viidates teatas, on Rainer Vakra poolt 2002. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud väitekiri jäme ja jultunud plagiaat, kus võõrast materjali "laenatakse" kümnete lehekülgede kaupa. 

Diplomitöö põhiosa moodustab koopia SEI Ökoloogilise Eesti Instituudi (nüüdse Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus) aruande tekstist.

Seejuures kattub isegi töö pealkiri täielikult raporti pealkirjaga: "Pakendijäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi ettevalmistamine Tartus".

Diplomitöös kasutatakse identset tekstijaotust ja alapealkirju, kui SEI raporti tekstis, samu rasvaseid tekstilõike, graafikat ja isegi kirjavigu, kinnitavad ajakirjanikud. 

Väidetavalt omastas Vakra teise üliõpilase uurimuse, esitades seda oma loominguna.

Kuulu järgi tuli ajakirjanikel kõvasti vaeva näha, et Tallinna Ülikooli lõpetanud Vakra töö ühest hoidlast leida.

Vakra 2002. diplomitöö aluseks olnud raporti projektijuht Harri Moora kinnitas ajakirjandusele, et Rainer Vakra polnud raporti valmimisega kuidagi seotud. 

Raportid koostanud ja projekti juhtinud Moora on  üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid Eesti keskkonnaeksperte. Ta lisas, et Vakra ei osalenud pakendikogumise pilootprojektis ning nende esmane kohtumine toimus aastaid hiljem. 

Sama teatas ka Keskkonnaministeeriumi endine ametnik Peeter Eek: "Kõlakad Vakra plagiaadi kohta kerkisid juba aastaid tagasi. Rainer Vakra - täiesti tundmatu nimi tollel ajal. Minu teadvusesse jõudis Vakra nimi hoopis palju hiljem, kui ta oli juba poliitikasse sisenenud ja oli Nõmme linnaosa vanemaks," meenutab Eek.

“Tänane uudis Vakra plagiaadist mind sisu mõttes samas pahviks ei löönud," tunnistab Eek. Tema sõnul sahistati ministeeriumi ametnike seas Vakra plagiaadist juba mõned aastad tagasi. Keegi oli midagi märganud, keegi mainis “huvitavaid kokkulangemisi väga suures ulatuses”.

3. märtsil 2019 lõpevad Eestis parlamendivalimised. Rainer Vakra osaleb neis sotsiaaldemokraatliku partei nimekirjades. Vakra sõnul loodab ta uues valitsuses keskkonnaministri ametikoha saada.

Pealinn toob ära Roheliste juhi ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Eesti Ekspressis ilmunud kommentaari tänasele artiklile: 

"Mina ei heida Vakrale ette võimalikku kõrghariduse puudumist, vaid valelikkust ja ebaeetilist käitumist, keskkonda st meie kõigi elusid ja tulevikku puudutavates küsimustes," märkis Izmailova.

Ta lisas, et Eesti Ekspressi sõnul on Vakra oma poliitikurenomee üles ehitanud keskkonnaeksperdi kuvandile, kuid tema eksperdistaatuse aluseks on hoopis loomevargus, kopeerimine ja teiste töö enda nime all esitamine.

"Samas pole Vakra minu hinnangul kunagi keskkonnateemadel veenvalt esineda suutnud ja jättis pealiskaudse ning isegi ignorantse mulje," sõnas Izmailova.

"Ta on aastaid etendanud riigikogu keskkonnakomisjoni juhtimist keskkonnale kasu toomata. Vastupidi, sealtkaudu on silma paistnud sotside keskkonna alane kahepalgelisus ehk rohepesu, kuidas sõnades öeldakse üht, aga tegudes teist.

Näidetena saab tuua paari aasta tagused põlevkivi kaevandamise mahtusid suurendava eelnõu 43SE, keskkonnale kahjuliku jäätmeseaduse muudatuse ja metsade ökosüsteemi kahjustava metsaseaduse," märkis Izmailova. 

Abilinnpea lisas, et ka keskkonnaaktivistide petitsioonid ei liikunud Vakra laualt edasi.

"Veel mõned kuud tagasi rääkis sama mees suurel õhinal keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni liitmisest, mis oleks teadlike ja meie tulevikust hoolivate inimeste seisukohti arvestades keskkonnakaitsmise küsimustes suur tagasiminek."

Hoolimiseks ei pea diplomit omama, küll aga ootaks keskkonnakomisjoni esimehelt puhast südametunnistust, rõhutas Izmailova.

Eesti Ekspress lisab, et poliitik Rainer Vakra 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitstud lõputöö "Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus" on plagiaat. Selle töö kaitsmise alusel väljastati Vakrale kõrghariduse diplom keskkonnakorralduse erialal. 

Vastavalt kehtestatud protseduurile kutsub Tallinna Ülikool nüüd kokku akadeemilise komisjoni, et plagiaadisüüdistuse põhjendatust hinnata ning soovitada edasisteks sammudeks õiglast lähenemist.

Otsuse ülikooli lõpetamise ja kõrgharidust tõestava diplomi kehtetuks tunnistamise kohta teeb õppeasutus haldusmenetluse seaduse punktidest johtuvalt.

Nagu enamik Eesti kõrgkoole, kasutab ka Tallinna Ülikool plagiaadi tuvastamiseks Stockholmis asuva ettevõtte Prio Infocenter AB tarkvara URKUND, mille litsents maksab õppeasutusele ca 8000 eurot aastas ning mis on eelnevalt levinud Kratist tõhusam, ehkki ei pääse seni ligi kinnistele andmebaasidele, nagu kooliõpilaste seas tuntud "annaabi". 

Peamised teemad