03:47 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Tööturu näitajad on aastaga paranenud, illustreeriv foto

Tööturu näitajad on aastaga paranenud

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
3110

Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.

TALLINN, 14. veebruar — Sputnik. Tööturul aktiivsete inimeste aastakeskmine arv oli 702 400, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3600 võrra, teatab Statistikaamet. 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, mis on 6100 võrra rohkem kui varasemal aastal. Töötute aastakeskmine arv oli 37 700, mis on 2600 võrra väiksem kui aasta varem.

Töötus vähenes kõikides vanuserühmades

Parimas tööeas ehk 25–49-aastaste töötuse määr oli 4,5% ning vanemaealistel ehk 50–74-aastastel 5,2%. "Eesti 2020" konkurentsikava üks eesmärk on noorte (15–24-aastased) töötuse määra vähendamine 10%-ni. 2018. aastal eesmärki veel ei täidetud, kuid noorte töötuse määr langes 2017. aastaga võrreldes ning oli 11,8%.

Sellest aastast pakub noortele karjäärinõustamist töötukassa >>

Euroopa Liidu keskmine töötuse määr püsis 2018. aasta I–III kvartalis 7% piires, mis näitab, et Eesti kuulub pigem madalama tööpuudusega riikide hulka.

2018. aastal oli pikaajalisi töötuid (tööd otsinud 12 kuud või rohkem) 9400, mis on viimase 20 aasta väikseim. Viimati oli pikaajaliste töötute arv rekordiliselt madalal 2008. aastal.

Haigekassast saab järgmisel aastal Tervisekassa
© Sputnik / Вадим Анцупов

Võrreldes 2017. aastaga vähenes mullu pikaajaliste töötute arv 4100 võrra. Pikaajalisi töötuid loetakse suurima vaesusriskiga töötuteks. Seda seetõttu, et pikaajaline tööturult eemalolek võib mõjutada inimese tööoskusi ja harjumust tööd teha.

Endiselt väheneb ka tööturul mitteaktiivsete arv

2018. aastal oli tööturul mitteaktiivseid 274 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (88 400), õpingud (65 000), haigus või vigastus (59 800) ning rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus (26 000).

Mitteaktiivsete arvu vähenemist mõjutab töövõimereform, aga ka pensioniealiste kasvav aktiivsus tööturul. Lisaks sellele saab välja tuua mitteaktiivsete töösoovijate statistikat. Mitteaktiivne töösoovija on inimene, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuid on töö pakkumisel valmis kohe tööd alustama. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 2018. aastal 30 800. Kõige rohkem oli neid pensioniealiste (7300) ning haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete seas (7600).

Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul >>

Populaarsemaks on muutunud osaajaga töötamine. Viimastel aastatel on osaajaga töötajate arv pidevalt kasvanud. Rekordilise taseme saavutas see 2018. aastal, kui osaajaga töötajaid oli 82 000, mida on 10 900 võrra rohkem kui aasta varem. Osaajaga töötavad enim naised (54 700), osaajaga tööd tegevaid mehi oli 27 300.

Kasvanud on ka vaeghõivatute arv. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. 2018. aastal oli vaeghõivatuid 7300, mida on 2600 võrra rohkem kui 2017. aastal.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte, illustreeriv foto
© Sputnik / Асатур Есаянц

2018. aasta IV kvartal

2018. aasta IV kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,3% ja tööhõive määr 69,1%, võrreldes 2017. aasta sama kvartaliga on näitajad tõusnud. Töötuse määr oli 2018. aasta IV kvartalis 4,4%. Sellest madalam oli töötuse määr viimati üle kümne aasta tagasi, 2008. aasta II kvartalis (4%).

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Vabade ametikohtade arv suurenes >>

Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb Eesti tööealine elanikkond 43 000 inimese võrra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Selleks, et töötajad ja tööandjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saaksid ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul, tehakse üha rohkem põhjalikke uuringuid ja prognoose.

Töötuid Eestis peaaegu pole
© Sputnik / Вадим Анцупов

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes.

Mõned aastad tagasi oli Eesti tööjõuturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonimüügi agentidest.

Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on nüüd juba täiesti piisavalt, kuid suur puudus on tööjõuturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.

1. jaanuarist alustas Eesti Töötukassa juures tööd Karjäärikeskus, mis pakub karjäärinõustamist ja karjääriinfot kõigile soovijatele, sealhulgas koolinoortele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
majandus, ühiskond, tööturg, Statistikaamet, töötu

Peamised teemad