14:11 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
Milliseid olulisi küsimusi poliitikud oma valimisprogrammides väldivad, arutati Sputnik Eesti pressikeskuses 20. veebruaril toimunud ümarlaual

Kas uus valitsus suudab valimisjärgset Eesti ühiskonda tasakaalustada

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
10710

Reaalpalga kasv, majanduslike positsioonide tugevdamine noorte ja tööstuspoliitika arvelt, samuti kõikidele elanikkonnarühmadele aktsepteeritav maksusüsteem - neid küsimusi Eesti erakonnad oma valimislubadustes peaaegu ei käsitle, märkisid eksperdid.

TALLINN, 21. veebruar - Sputnik, Ilona Ustinova. Milliseid olulisi küsimusi poliitikud oma valimisprogrammides väldivad, arutati Sputnik Eesti pressikeskuses 20. veebruaril toimunud ümarlaual.

Üritusel osalesid majandusteaduste doktor, professor Vladimir Vaingort ja Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Leonid Karabeškin.

Ei peagi lubama, tuleb lihtsalt teha

Vaingorti sõnul jätavad parteide ja üksikkandidaatide lubadused mulje, et nelja aasta pärast on Eestist saanud õitsev aed.

Доктор экономических наук, профессор Владимир Вайнгорт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandusteaduste doktor, professor Vladimir Vaingort

"Kõige üllatavam parteide programme lugedes on pähe hiiliv halb mõte: miks nad ei teinud seda eelmisel või üle-eelmisel aastal, ja kavatsevad seda teha alles järgmise nelja aasta jooksul?" küsib professor.

Karabeškinile on programmidest siiski jäänud positiivsem mulje. Tema arvates näitab selle aasta eelarve riigi sotsiaalmajandusliku olukorra paranemist.

Декан факультета международных отношений Евроакадемии Леонид Карабешкин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Leonid Karabeškin

Ainult et erakonnad on seda asjaolu arvestades end mõnevõrra lõdvaks lasknud ja lubavad valijatele seda, mida saaks venitada kogu nelja-aastasele perioodile.

"Kõik need lubadused saavutatakse praeguse inflatsiooni ja keskmiselt umbes 7% aastas kasvavate sissetulekute arvelt ja saabuksid ka ilma valitsevate parteide eriliste jõupingutusteta niigi," usub Karabeškin.

Pensionide sõltuvus palgast võib hakata vähenema

Üks peamisi programmis käsitletud küsimusi puudutab pensione. Vaingort märkis, et Euroopa sotsiaalharta kohaselt peaks riigi keskmine pension olema 40% keskmisest palgast. Erakonnad lubavad pensionide tõusu kuni 700 euroni, mis tähendab, et nelja aasta pärast peaks Eesti keskmine palk olema umbes 1750 eurot.

"Kui selline tendents jätkub, saavadki siin olema ainult pensionärid, sest noored "teevad sääred" ja lähevad sinna, kus keskmine palk on juba praegu kõrgem. Meil oleks vaja keskmist palka umbes 2000 eurot ja mitte nelja aasta pärast, vaid juba aastal 2020–2021," usub Vaingort.

Pikemas perspektiivis ilmnevad Karabeškini arvates vähem optimistlikud prognoosid.

"Praegune valitsus on juba otsustanud muuta pensionide arvutamise põhimõtteid ja pensionid, mida inimesed alates 2037. aastast saama hakkavad, muutuvad tegelikult sotsiaaltoetusteks, sest pensionide sõltuvus palgast hakkab järk-järgult vähenema," ütles Karabeškin.

Programmides puuduvad olulised majandusaspektid

Mis puutub valimislubaduste majanduslikku komponenti, siis on Vaingorti arvates Eestis palju probleeme, mis ei vaja lahendamiseks radikaalseid meetmeid, kuid millegipärast neist ei räägita ja tuuakse esiplaanile ainult makromajanduslik olukord.

"Riigile on hädasti vaja noore pere elu parandamise programmi. Ja see peaks algama eluaseme kättesaadavusest noorele perele," ütles professor.

Karabeškin lisas, et on vaja tõsiseid ettepanekuid majanduspoliitika kohta tööstuses, mida tema arvates valimisprogrammides pole üldse.

"Peaaegu kõigi erakondade programmides näeme me neljarealiste maanteede ja tunneli ehitamist Helsingisse, milleks kavatsetakse võtta laenu. Teisi suuri taristuprojekte pole," ütles Karabeškin.

Tema arvates tulevad pärast 2021. aastat investeeringud Eestisse põhiliselt kahest allikast: Rail Balticu raudteemagistraali ehitamisest ja Euroopa Liidu toetustest Balti energiavõrkude integreerimiseks pärast BRELL-süsteemist lahkumist.

Ebaõiglane maksusüsteem

Praegu on Eesti maksusüsteemi astmelisusel mõningaid puudusi, ütleb Leonid Karabeškin. Ja see on tingitud asjaolust, et tegelikult lasub peamine maksukoormus mitte eriti suurte sissetulekutega elanikkonnakihil, mistõttu siin on vaja teha teatud parandusi. Tema arvates on selle kõige halvem variant sotsiaaldemokraatidel, kelle ettepanek on tõsta maksuvaba tulu 1200 eurolt 2000 eurole.

Vladimir Vaingort omakorda võrdles praegust maksusüsteemi Louis XIV ajaga, kui riigi elanikkond jagati kahte rühma – maksumaksjateks ja maksuaadlikeks. Tänapäeva mõistes on esimesed need, kes on sunnitud elama palgapäevast palgapäevani.

"Tuleb suurendada mittemaksustatavat miinimumi ja suurendada sissetulekuid. Tuludeks tuleb kindlasti lugeda ka dividendid. Siis saame me võrdsustada maksumaksjad ja maksuaadli. Mida iganes keegi ka ei pakuks, on Eesti ainukeseks arenguallikaks sisetarbimise kasv," ütles Vaingort.

Lubadused võivad jäädagi lubadusteks

Ettevõtja Ants Jürman küsis, kas on võimalik teha muudatusi maksuseadustes, või jääb kõik endiseks.

Предприниматель Антс Юрман
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ettevõtja Ants Jürman

Vladimir Vaingort usub, et valimislubaduste põhjal otsustades pole siin radikaalseid muudatusi oodata. "Lubadus vähendada sotsiaalmaksumäära on üks radikaalsemaid, kuid see ei ole teostatav," ütles professor ja see on tema arvates tingitud suurest käibemaksust.

Karabeškin arvab, et maksumuudatused küll tulevad aga need saavad olema vaid üksikutes punktides.

Vaingort on veendunud, et parlament hakkab ka tulevikus koosnema kahesugustest inimestest: nendest, kes pakuvad lahendusi ja neid ka ellu viima hakkavad ja vaikivast hääletajate enamusest, kes hääletavad vastavalt fraktsioonide juhtide korraldusele.

Sündmuse täielikku videot saab vaadata siit.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine

 

Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)

Samal teemal

Riigikogu erikomisjon saab ülevaate erakondade valimisprogrammide analüüsist
Tänasest saab Riigikogu valida
Isamaa panustab kallisse kaitsesse
Reformierakonna pensionitõusulubadus läheks maksma 266 miljonit eurot
Sotside lubadus pensioni ja õpetajate palkade tõusuks maksab 320 miljonit eurot
Tagid:
Riigikogu, valimised, poliitika, Sputnik Eesti pressikeskus

Peamised teemad