05:05 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Ukraina töölised avaldavad meelt, illustreeriv foto

Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu

© Sputnik / Алексей Вовк
Eesti uudised
lühendatud link
14710

Eesti kaitsepolitsei (KaPo) juhi asetäitja Martin Arpo ütles majandusjulgeolekukonverentsil Eesti 100Pluss Visioon esinedes, et järsult suurenenud venekeelse tööjõu sissevool mõjutab integratsiooniprotsessi edukust riigis.

TALLINN, 20. veebruar - Sputnik, Oleg Leontjev. "Vene keelt kõneleva odava tööjõu" Eestisse jõudmine ähvardab integratsiooniprotsessi "hapraid" saavutusi vabariigis, ütles KaPo peadirektori asetäitja Martin Arpo.

Arpo kõneles kolmapäeval, 20. veebruaril Tallinnas toimunud majanduslikule julgeolekule pühendatud konverentsil Eesti 100Pluss Visioon. Muude Eesti majandust ähvardavate julgeolekuohtude hulgas nimetas ta "Venemaa ekspansiivsust", ekstremistlikku islamit, Läänes levivat isolatsionismi ja Hiina kasvavat domineerimist.

Kust peaks Eesti võtma kalleid inglise keelt kõnelevaid töötajaid

"Kahtlemata avaldab järsult suurenenud venekeelse tööjõu sisseränne mõju meie hapratele edusammudele ühiskonna lõimimisel", — ütles KaPo asedirektor. Tema arvates saavad kinnisvaraarendajad ja kinnisvara ostjad odava tööjõu sissevoolust kindlasti kasu.

"Aga kui palju sellest võidab või kaotab ühiskond tervikuna, on tegelikult läbi analüüsimata. See debatt ei tohiks olla ratsionaalse analüüsi ja pädevate ametkondade jaoks tabuteema", rõhutas ta. Oma üleskutsega seadis ametnik tegelikult kahtluse alla kogu Brüsseli rändepoliitika.

Tänavu töötas Eestis Läänemaa jagu välismaalasi >>

"Kas on mõistlik ja eetiline meelitada rikkaid riike vaestest riikidest, kes on oma maksumaksjate rahaga rikkale riigile spetsialiste koolitanud?" küsis Arpo retooriliselt, vastandudes otseselt peaministri ja Eesti tööandjate liidu avaldustele, et Eesti majanduse edukaks arenguks on vaja rohkem välistööjõudu.

Sakslased ei õigusta KaPo ootusi

Ignoreerides Eesti ja Venemaa vaheliste majandussidemete peaaegu täielikku katkemist, mis on tingitud Tallinna ametlikust toetusest EL ja USA Venemaa-vastastele sanktsioonidele, maalis ta "kohutava" pildi hüpoteetilisest monofunktsionaalsest Eesti asulast, mille peamine ettevõte sõltub täielikult Venemaalt tulevast toorainest ja turust ning mille töötajate ainsaks informatsiooniallikaks on "Vene propaganda", ja selle ettevõtte juht on "isiklikult" Venemaaga väga tihedalt seotud.

"Venemaa mõjutusoperatsioonide vaatepunktist on tegemist täiskomplektiga, mis võimaldaks teatud olukorras Eesti riigi poliitilisi otsuseid mõjutada. Ja see on tõsine majanduslik oht riigi julgeolekule", ütles Arpo.

Samuti ei suutnud Eesti vastuluuraja mööda minna edukalt areneva Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusest, nimetades selle toetamist Euroopa poliitikute ja ärimeeste poolt "tule kustutamiseks bensiiniga".

"Euroopa Liitu lõhestavat isolatsionismi võib näha Saksamaa suutmatuses loobuda Vene gaasi nabanöörist nimega Nord Stream 2, kuigi Euroopa ja Ameerika liitlased on sellele selget vastuseisu näidanud", ütles Eesti ametnik EL peamise majandusmootori soovi kohta hoida gaasi ostmisel raha kokku.

"Ohtlik" Hiina

Arpo väljendas rahulolematust ka Hiina suhtes, kellega majandussuhete tihedama arendamise suhtes on suured lootused nii valitsusel kui ka president Kersti Kaljulaidil. KaPo asedirektori sõnul loob Peking võtmetehnoloogiatesse investeerimisega "mõjubaase" ja püüab mõjutada teiste riikide juhtide strateegilisi otsuseid.

Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides >>

"Oma väärtussüsteemi toomine rahvusvahelistesse suhetesse on ilmselt see oht, mida tuleb Hiina puhul kõige tõsisemalt lähimas ja pikemas perspektiivis näha ja karta", ütles Eesti vastuluuraja fraasi, mis oleks nagu kopeeritud USA välisministeeriumi järjekordsest aruandest Hiina ohu kohta demokraatiale.

"Liitlast ja partnerit" võib solvata igaüks

Tähelepanuväärne on see, et Arpo sõnad "venekeelse tööjõu" sissevoolu ohust Eestile kõlasid Eesti majanduse üha suureneva nõudluse taustal uute välismaiste töötajate järele.

Kuivad statistikaandmed annavad tunnistust, et just Tallinnale ideoloogiliselt lähedase Ukraina kodanikud moodustavad ligi kolmveerandi kõigist lühiajalistest töötajatest Eestis.

Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli >>

Ukrainlased, kes üritavad pärast Kiievis 2014. aastal toimunud riigi majanduse laostanud riigipööret endale ja oma lähedastele elatist teenida, on juba aastaid olnud Eestisse sissevoolava tööjõu poolest juhtpositsioonil.

Kuna Eestisse tulnud ukrainlased ei valda eesti keelt ega valdav enamus eestlastest ukraina keelt, muutub nendevaheliseks ainuvõimalikuks suhtluskeeleks automaatselt võimude poolt nii tugevalt välja tõrjutav vene keel, mis ilmselt põhjustaski KaPo meelepaha.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 2016. aastal moodustasid ukrainlased lühiajalistest töötajatest 68,8%, 2017. aastal 74,4% ja 2018. aastal tõusis ukrainlaste osakaal 78,2%-ni. Kokku registreeriti 2018. aastal 15 524 Ukrainast saabunud töötajat. 2019. aastal on Eestisse oodata 33 000 töömigrandi saabumist, kellest enamik on "vabaks saanud" Ukraina elanikud.

Mis Eesti majanduse julgeolekut veel ähvardab

Tallinnas toimus 20. veebruaril majandusjulgeolekukonverents Eesti 100Pluss Visioon. Ürituse võrgulehel oleva teabe kohaselt keskendus konverents globalse majanduse ja rahvusvahelise hübriidjulgeoleku teemadele, samuti Eesti ja tema ümbruskonna majanduslikku julgeolekut mõjutavatele teguritele ja suundumustele.

Esinejad, kelle hulgas olid nii suurettevõtete kui ka strateegiliste ametkondade juhtkondade esindajad, kirjeldasid, "kaardistasid" ja ennustasid erinevaid riske Eesti majanduse julgeolekule ning hindasid võimalust negatiivsete arengute või pahatahtliku agressiooni korral abi saada.

Eesti majandust ähvardavate "hübriidsete ohtude" hulgas loetleti juba traditsiooniliselt desinformatsiooni, propagandat, küberrünnakuid, rahapesu, ebaseaduslike sisserändajate sissetungi ja terrorismi.

Samal teemal

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam
Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista
Tagid:
vene keel, konverents, majandus, julgeolek, KaPo

Peamised teemad