13:28 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
Raamatukogud üle Eesti said juurde rahatarkuse raamatuid, illustreeriv foto

Raamatukogud üle Eesti said juurde rahatarkuse raamatuid

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
70 0 0

Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon jagasid koos autoritega raamatukogudele rahatarkuse raamatuid, mille eesmärk on anda nii suurtele kui väikestele praktilist nõu raha teenimise ja sellega ümberkäimise kohta.

TALLINN, 6. märts — Sputnik. Kokku said 102 raamatukogu 470 rahatarkuse raamatut. Rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali sõnul on märts rahatarkuse kuu ja see on hea põhjus värskendada oma teadmisi ning omandada uut tarkust rahaga seonduva kohta, edastab Rahandusministeerium.

"Rahatarkus on üks tarkus, mis on tänapäeva läbipõimunud ja muutuvas maailmas vältimatult vajalik, et oma eluga hästi hakkama saada. Raamatud on mõeldud väga erineva tasemega huvilistele alates noorematest taskuraha kogujatest ja lõpetades väga teadlike investeerimishuvilistega," ütles Tali.

Kes annab protsendita laenu - tulumaksu nüansid >>

Raamatuid jagati raamatukogudesse üle Eesti ning sellega alustati juba aasta alguses. Raamatukogude varud täienesid nelja erineva rahatarkuse raamatuga. Kõige väiksematele on mõeldud Eesti esimene laste rahatarkuse raamat "Tom õpib rahamängu".

Autor Riin Tuttelbergi kirjutatud raamat on lõbus lugemine 4-9 aastatele lastele oma esimese taskurahaga toimetamiseks. Seda raamatut soovitab Rahandusministeerium lugeda ka koos vanemaga, mis omakorda annab hea võimaluse kodus rahaga seotud teemade aruteluks.

Suurtematele lastele, 10-15 aastastele on põnev lugemine Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare "Kuidas saada rahatargaks", kus neli peategelast soovivad suvel teenida ise oma raha. Raamat räägib, kuidas nad säästavad ja peavad selle juures eelarvet ning, mis on vajalikud sammud, et raha koguda suuremate unistuste täitmiseks.

Lisaks said raamatukogud juurde Jaak Roosaare raamatut "Rikkaks saamise õpik", mis selgitab lihtsalt, kuidas jõuda oma esimese investeeringuni ehk alustada passiivse raha teenimisega. Jaagu raamatule on raamatukogudes järjekorrad ja see näitab huvi teema vastu. Investeerimise põhitõdesid tuleb tunda, et investeerimise maastikul saaks teha teadlikke ja läbimõeldud otsuseid, lisaks vähendab see omakorda petuskeemides osalemist.

Samuti on raamatukogudes nüüd rohkem Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi koostöös välja antud rahaasjade korraldamise käsiraamatut "Finantsaabits", mille veebiversiooni on võimalik laadida alla ka minuraha.ee kodulehelt.

Rahandusministeerium tegeleb rahatarkuse edendamisega "Eesti elanike finantskirjaoskuse programm 2013-2020" raames koos era- ja avaliku sektori partneritega. Rahatarkuse edendamise fookus on koolidel, et rahatarkuse õpetamine oleks koolisüsteemi igapäevane osa.

Rahatarkuse teemad on jõudnud 1.-12. klassi õppeprogrammidesse, õpetajatele korraldatakse rahatarkuse koolitusi ning ette valmistamisel on uute materjalide jagamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Igal aastal toimuvad nii rahatarkuse kuu raames kui kooliaasta jooksul ka külalistunnid õpilastele.

"Tänan kõiki partnereid nii avalikust kui erasektorist, kes on andnud suure panuse rahatarkuse edendamisse. Loodan, et tulemuslik koostöö jätkub ka edaspidi," lisas kantsler Tali.

Keskmine palk kasvas mullu 1310 euroni >>

Programmi partnerid avalikust sektorist on Haridus- ja teadusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbekaitseamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Tartu Ülikool. Erasektori esindajad on Eesti Pangaliit, Nasdaq Tallinna Börs, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Koostöökogu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Eesti Kindlustusseltside Liit.

Rahatarkus on säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes, oskus koostada ja pidada eelarvet ning teadmised investeerimise põhitõdedest ja nende rakendamine praktikas.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis, teatab Statistikaamet.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Eesti on ELs esikohal vaesusohus pensionäride osakaalu poolest - 46,1%. Järgnevad Läti ja Leedu pensionärid. Eesti pensionäride vaesusesse langemise oht kasvab kiiresti. 2010. aastal oli selliste pensionäride osakaal vaid 17,9%, teatas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kusjuures, kui varem oli etnilistest venelastest pensionäride osakaal selle näitaja osas märgatavalt suurem, siis nüüd väheneb vahe venelastest ja eestlastest vaeste pensionäride hulga vahel.

Kuid mitte sellepärast, et venelastest pensionärid rikkamaks muutuksid, vaid eestlastest pensionäride vaesumise tõttu. 2013. aastal oli Eesti pensionäride vaesusrisk 32,7%, 2016. aastal juba 44,7%.

Euroopa Nõukogu märkis, et Eesti peaks kiiresti võtma tarvitusele meetmeid, et eakad inimesed saaksid väärikalt elada.

Samal teemal

Inimesed eelistavad jõulupeo asemel preemiat
Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga
Kurvad jõulud: vaesus on Eestis süvenevaks trendiks
Tagid:
majandus, raamat, raamatukogu, ühiskond, raha

Peamised teemad

  •  Eesti peaminister Ratas ja NATO peasekretär Stoltenberg näitavad endeid Tapa sõväebaasis

    Põhja-Atlandi alliansis on loodud eraldi vastuluureallüksus, mille eesmärk on edendada liikmesriikide vahelist teabevahetust ja võitlust blokiväliste riikide luureteenistustega.

    26
  • Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud

    Venemaa seniitraketikompleksi S-400 jõudmine Türgisse sõjaväelise riigipöördekatse kolmanda aastapäeva eel – võimuhaaramiskatse toimus 16. juulil 2016 – ei ole mitte sümboolne kokkusattumus, vaid Ankara otsene ja karm vastus Washingtoni survele ja välise juhtimise katsetele, selgitab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    48
  • Kreenholmi tehaste hooned Narvas

    Baltnews meenutab kahe kunagise Eesti suurettevõtte – Tallinna Masinaehitustehase ja Kreenholmi Manufaktuuri saatust.

    63