19:52 24. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1139
  • RUB72.0525
Sputnik Eesti pressikeskuses toimus ümarlaud emakeele teemal

Kas inimesel võib olla mitu emakeelt

© Sputnik / Владимир Новиков
Eesti uudised
lühendatud link
5021

Emakeelepäeval, mida Eestis tähistati 14. märtsil, toimus Sputnik Eesti pressikeskuses riigile olulise teema arutelu – kas inimesel võib olla mitu emakeelt ja miks praegune haridussüsteem seda ei soodusta.

TALLINN, 15. märts  - Sputnik. Millist keelt võib nimetada emakeeleks ja mida see mõiste Eesti kontekstis tähendab, selle üle arutlesid Sputnik Eesti pressikeskuse külalised ümarlauas teemal "Emakeele mõiste, kui ema ja kodumaa kõnelevad erinevas keeles".

Üritus oli pühendatud emakeelepäevale, mida Eestis tähistatakse 14. märtsil. Stuudios filoloog, vene keele ja kirjanduse õppejõud Ljudmilla Jelanskaja, filosoofiadoktor, professor, Vähemusrahvuste Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan ja poliitik, endine koolidirektor Märt Sults.

Sultsi sõnul tuletab üheksakümnendate aastate keskel asutatud enakeelepäev eestlastele meelde, kuivõrd ainulaadne on nende keel ja kui tähtis on seda algupärasel kujul alles hoida. Poliitik märkis, et juba praebu võib näha, kuidas eesti noored arvutislängi mõjul loobuvad eesti keelele ainuomaste tähemärkide kasutamisest. Emakeelepäev tuletab meelde, milline peab olema õige eesti keel.

Политик с большим опытом работы директором школы Мярт Сультс
© Sputnik / Владимир Новиков
Märt Sults

Rafik Grigorjan märkis. Keele kaudu õpib inimene maailma tundma, keel on eneseväljenduse ja teabesaamise vahendiks. Vähetähtis ei ole seegi, et keel aitab kaasa rahvusliku identiteedi säilimisele, rõhutas Sputnik Eesti pressikeskuse külaline.

Märt Sults oni vestluskaaslasega päri, nentides, et keel on rahvusliku identiteedi oluline osa.

Ta võrdles ühtlasi mitme keele oskust kujuteldavate laegastega, mille inimene avab olenevalt sellest, millist keelt tal annab ühes või teises olukorras kasutada. Emakeeleks võib Sultsi arvates nimetada seda keelt, milles inimene mõtleb.

Rääkides sellest, kas inimesel saab olla mitu emakeelt, tõi Rafik Grigorjan esile väited akadeemik Tiškovi töödest, kes kinnitab, et see on võimalik. Professori sõnul tõestab praktika, etomandatud keel võib tõepoolest kujuneda inimesele emakeeleks. Küsimus on vaid selles, kuidas seda teist keelt õpetatakse.

Peaasi on positiivne motivatsioon

Ljudmilla Jelanskaja hinnangul, evides kogemusi vene keele õpetamisel eesti koolilastele, on parimad võimalused kahe keele äraõppimiseks segaperedest lastel. Aga seda ainult juhul, kui üks keel perekonnas ei domineeri, toonitas ta. Et laps omandaks kaks "vanemakeelt" võrdsel tasemel, peavad lapsevanemad kõnelema temaga kumbki omas keeles.

Филолог, преподаватель русского языка и литературы Людмила Еланская
© Sputnik / Владимир Новиков
Ljudmilla Jelanskaja

Grigorjan lisas, et keele edukaks omandamiseks on tarvis kolme tegurit. Esiteks peab inimene ise tahtma seda keelt õppida – sunniviisil seda teha ei õnnestu, vaja on positiivset motivatsiooni. Eesti tõsiasjadest rääkides nentis professor, et kohalikel venelastel on raske kujundada positiivset motivatsiooni tingimustes, kus põliselanikkond peab neid võõraiks. Kaks järgmist tegurit seisnevad vajaduses pideva keelepraktika järele ja vabanemises kompleksidest, mison seotud õpitava keele viletsa valdamisega.

"Keelt on (Eestis) hakatud kasutama politseilise kumminuiana, poliitilistel eesmärkidel," rõhutas Grigorjan.

Tema sõnul ei soovinud eesti keele kandjad iseseisvuse taastamise koidikul, nähtavasti võimalikku konkurentsi kartes, et eesti keele oskajate hulk suureneks. Ja samasugust pilti, leiab professor, võib täheldada ka kolmekümmend aastat hiljem.

Ljudmilla Jelanskaja oli nõus, et jõuga ei saa sundida keelt armastama. Ta tõi näite oma töökogemusest, öeldes, et oma tundides selgitab ta eesti lastele vene keele õppimise tähtsust mitte niivõrd selle rikka ajaloo ja ülemaailmse tähenduse seisukohast, kuivõrd praeguste majandusliku tegelikkuse aspektist. Eestis võtavad tööandjad tema sõnul pigem tööle inimese, kes lisaks eesti keelele oskab ka vähemalt vene ja inglise keelt. See, nentis Jelanskaja, motiveerib koolilapsi usinamalt võõrkeeli õppima.

Sults: Eesti keeleseaduse täitmist nõutakse ainult venelastelt >>

Rafik Grigorjani arvates tuleb riigis luua niisugused tingimused, et inimene oskaks hästi oma emakeelt ja tal oleks võimalus kõiki teisi keeli õppida. Eesti võimude poliitika koolihariduse osas, eeskät kavatsused viia kõik koolid üle eestikeelele õppele, professori hinnangul seda praegu ei soodusta ja viib pigem rahvusvähemuste assimileerimiseni.

Samas põhjendavad poliitikud reforme koolihariduse valdkonnas vajadusega kaitsta eesti keelt, mis väidetavalt olevat ohustatud, märkis Grigorjan. Sel ettekäändel surutakse riigist välja üht üheksast ülemaailmsest keelest – vene keelt.

Sputniku pressikeskuse külalise hinnangul ei ohusta eesti keelt, vastupidi ministrite kinnitustele, mitte miski. Eestlased on kõigile raskustele vaatamata oma keelt läbi sajandite edasi kandnud ja praegu läheneb selle kandjate hulk miljonile. Seda, leiab Grigorjan, on enam kui küllalt, et keel ka edaspidi alles püsiks.

Доктор философии, профессор, председатель правления Палаты национальных меньшинств Рафик Григорян
© Sputnik / Владимир Новиков
Rafik Grigorjan

Märt Sults omakorda selgitas, et eesti poliitikute irratsionaalne hitm on seletatav sellega, et pool eestimaalastest mõistab kehvasti või ei mõista üldse vene keelt. Kui inimene kuuleb talle asusaamatut juttu, siis kardab ka alateadlikult, et temast räägitakse midagi halba. See on veel üks oluline põhjus, miks tingimata tuleb võõrkeeli õppida.

Rahvuslik anomaalia: mismoodi mitte-eestlasel Eestis edasi elada >>

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, tähistatakse Eestis 14. märtsil emakeelepäeva alates 1996. aastast. Viimase rahvaloenduse andmeil elas Eestis 1 319 000 inimest. Eestlasi on neist umbes 900 000 ehk ligikaudu 67% kogu elanikkonnast. Vene keelt nimetasid viimatisel rahvaloendusel oma koduseks keeleks või emakeeleks üle 350 000 inimese ehk üle 25% kogu rahvastikust.

Samal teemal

Minister Mailis Reps: emakeele elujõud on meie endi kätes
Sputniku pressikeskuses arutleti emakeele raskuste üle Eestis
Grigorjan: probleeme lahendatakse töölaua taga, mitte vastuvõttudel
Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas
Grigorjan: Eesti eliit ei usalda omaenese rahvast
Emakeel on kõige kaunim keel

Peamised teemad

  • Välisminister Urmas Reinsalu kohtus reede hommikul Varssavis Poola kolleegi Jacek Czaputowicziga

    Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Poola Eesti julgeoleku seisukohast regiooni üks võtmeriike. Välisministrid puudutasid ka Poola ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööd ning võimalusi Eesti tihedamaks kaasamiseks USA vägede paiknemisel Poolas.

    12
  • Tallinn aitab Rwandas arendada digiühiskonda, illustreeriv foto

    Neljapäeval toimus Tallinnas järjekorras juba kolmas Aafrika foorum, kus võeti fookusesse Eesti ja Aafrika koostöövõimalused innovatsiooni alal.

    15
  • Theresa May teatas tagasiastumisest

    Peaminister Theresa May teatas reedel oma ametist lahkumise kuupäeva. Sisuliselt tähendab see ka peaministri kohalt tagasiastumist.

    24