01:27 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida, illustreeriv foto

Tõde ja õigus: Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida

CC0 / succo
Eesti uudised
lühendatud link
660790

Riigikohtu otsusest ühe võlgniku kaebuse põhjal sai ajalooline pretsendent, tänu millele tuleb kohtutäituritel nüüd arvesse võtta oma "ohvrite" eluliselt hädavajalikke väljaminekuid.

ТАLLINN, 22. märts — Sputnik, Svetlana Burtseva. Riigikohtu otsus andis õiguse arvukatele võlglastele Eestis kohtutäituritelt raha tagastamist nõuda, leiab inimõiguslane Oleg Gogin.

Eesti Riigikohtu otsus võeti vastu 2019. aasta 20. märtsil. See pani punkti terve aasta kestnud menetlusele. "Kaebus esitati võlgniku poolt 2018. aasta 16. veebruaril ja lõpliku otsuse langetamiseni kulus üle aasta," kirjutas Oleg Gogin oma kodulehel suhtlusvõrgustikus, millega tekitas kogukonna aktiivse arutelu.

Kannatavad kõige vähemkindlustatumad

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Eesti parlamendi poolt 13. detsembril 2017. aastal kinnitatud muudatus täitemenetluse seadustikus, mis võimaldas kohtutäituritel arestida kuni 20% võlgniku sissetulekuist ja jätta äraelamiseks ainult 140 eurot kuus, pidi jõustuma 2018. aasta 9. jaanuarist. Kuid kohtutäiturid tegid juba 2017. aasta detsembris oma "klientide" raha puhul ümberarvestisi.

Panganduse pihtide vahel >>

Käiku läksid nii pensionid kui töövõimetustoetused. Uuest täitemenetluse seadustiku muudatusest said kannatada esmajoones pensionärid, üksi elavad vähekindlustatud ja töövõimetud inimesed.

See nörritas paljusid inimesi ja 2018. aasta juunis olid Riigikogu saadikud sunnitud võlglastele esitatavaid nõudeid leevendama. Hädavajalike elatiskulude alammäär tõsteti 140 eurolt 207 eurole. Kohtutäiturid aga määrasid varale jätkuvalt maksimaalse aresti – 20% võlgnike miinimumtulust.

Viimast võtta ei tohi

Riigikogu otsuse punktis 21.2 on kirjas, et kohtutäitur, kasutades võimalust võlgniku minimaalse sissetuleku arestimiseks, on kohustatud kõigepealt arvesse võtma tema materiaalset olukorda ja nimelt kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile ja muule sarnasele.

Выдержка из решения Госсуда Эстонии о процедуре оценки платежеспособности должника
Väljavõte Riigikohtu otsusest

Juhul kui pärast kõikide kulude mahaarvamist, mille Riigikohus oma otsuses üles luges, jääb inimesele siiski mingisugune raha alles, siis võib kohtutäitur selle ülejäägi arestida mitte enam kui 20% alampalga määras.

"Sisuliselt tähendab see, et inimese puhul, kes teenib alla alampalga ja kelle minimaalsed hädavajalikud kulud võrduvad sissetulekuga, võib juhtuda nii, et kohtutäitur ei saa seepeale, kui on teinud tema materiaalse olukorra analüüsi, temalt mitte midagi arestida," märkis Gogin.

Valdavale hulgale võlgnikest, kelle sissetulek on alampalgast väiksem, aga sääraseid on ligi 100 000, tuleneb sellest, et arestitava raha määr võib väheneda, kuid töövõimetute, pensionäride ja teiste madala sissetulekuga inimeste jaoks ei pruugi seda üldse ollagi," selgitas ta.

Kohtunik mõistis alaealiselt välja memme vaeva >>

Riigikohtu otsus annab tunnistust sellest, et peaaegu kõik kohtutäiturid on terve aasta vältel seadust rikkunud, kuna rajendasid 2017. aasta 13. detsembrist kehtivat seadusemuudatust ilma võlgniku majanduslikku olukorda arvesse võtmata. "Riigikohtu otsuses kajastub see, mis on seadusega kindlaks määratud. See pole lihtsalt nii üksipulgi lahti kirjutatud, nagu kirjeldas Riigikohus," ütles Oleg Gogin.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsel poolel.

Samal teemal

Võlgnikud peavad riigile maksma üle 200 miljoni euro
Selgub, et e-valimiste tulemuste võltsimine on imelihtne
Riik hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama
Tagid:
kaebus, võlgnik, kohtutäitur, riigikohus

Peamised teemad