20:08 09. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Illustreeriv foto

Riigikohus: e-hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid tuleks selgemalt sätestada

© CC0 / succo
Eesti uudised
lühendatud link
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
8311

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul vajavad elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid selgemat sätestamist. Tänasega said Riigikohtus kõik valimiskaebused lahendatud.

TALLINN, 27. märts — Sputnik. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium juhtis kahe Riigikohtusse jõudnud valimiskaebuse põhjal tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid õigustloovates aktides sätestada selgemalt.

Esimeses kolleegiumi läbi vaadatud asjas seadis valimistel osalenud erakond kahtluse alla valimispäeva õhtul kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemuse usaldusväärsuse. Seda põhjusel, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastas hääletamistulemuse alles järgmisel päeval.

Teises kaebuses leidis Riigikogu valimiste kandidaat, et elektroonilisel hääletamisel polnud täidetud hääletamise algusest lõpuni kontrollitavuse nõue, kuna elektroonilisi hääli enne lugemist ei miksitud.

Riigikohus ei rahuldanud kumbagi valimiskaebust. Kohus kirjeldas otsustes elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, sh häälte miksimise, lugemise, samuti tulemuste allkirjastamise ja valimiste infosüsteemi sissekandmise protsessi ning leidis, et vastavaid reegleid tuleks õigustloovates aktides täpsustada.

IT-spetside arvates pole mingi probleem e-valimisi läbipaistvamaks muuta, et kriitikuid vaigistada. E-valimiste vaatlejad aga nendivad, et seda ei taheta teha, sest praegune kontrollimatu süsteem teenib vigade ja võimalike manipulatsioonide varjamise huve, vahendas Sputnik Eesti.

Selgub, et e-valimiste tulemuste võltsimine on imelihtne>>

Vastuseks meedias kõlanud väidetele kinnitas riigi valimisteenistus (RVT), et e-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad.

"E-hääletamise vaatlemine algab koolitusprogrammiga, kus selgitatakse osalistele kõiki üksikasju ja tehnilisi detaile. Vaatlejad saavad kõiki olulisi protseduure jälgida ning osaleda hääletamistulemuste kindlakstegemisel," teatas RVT.

Valimisteenistuse sõnul nõuab e-hääletamise vaatlemine teatud eelteadmisi ja seetõttu ongi koolitused toimunud alates esimestest e-hääletamisest 2005. aastal. Ka eelolevate Euroopa Parlamendi valimiste eel on kõik huvilised, kes soovivad süsteemi toimimisest aru saada oodatud alates 22. aprillist e-hääletamise vaatlejate koolitusele.

Lisaks vaatlejatele kontrollivad e-hääletamise toiminguid ka sõltumatud infosüsteemide audiitorid, häälte töötlemise ja kokkulugemise korrektsus on matemaatiliselt kontrollitav, väidab RVT.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

3. märtsil toimunud Riigikogu XIV koosseisu valimistel osales 63,7% valijatest. Elektrooniliselt hääletas 247 232 inimest, mis on 61 198 võrra rohkem kui 2017. aasta kohalikel valimistel (186 034), vahendas Sputnik Eesti.

Riigikohtusse jõudis Riigikogu valimistega seoses kokku 22 valimiskaebust. Kõikidest kaebustest jättis Riigikohus 18  kaebust rahuldamata ning neli kaebust läbi vaatamata.

Kaebuste lahendamise tähtaeg oli seitse tööpäeva Riigikohtusse saabumise ajast. Kolmapäeval, 27. märtsil allkirjastati Riigikohtus veel üheksa otsust, mis kõik on nüüd Riigikohtu veebileheküljel kättesaadavad.

Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Tagid:
riigikohus, valimised, e-hääletamine

Peamised teemad