10:42 07. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Infotehnoloogia

Eestis luuakse e-hääletust kui teenust pakkuvat infosüsteemi

© Sputnik / Наталья Селиверстова
Eesti uudised
lühendatud link
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
82 0 0

E-hääletamise teenusena pakkumise on hea selle poolest, et tegu oleks kogu aeg töötava süsteemiga, mitte vaid valimiste ajaks käivitatava lahendusega.

TALLINN, 7. aprill — Sputnik. Riigi Infosüsteemi amet (RIA) alustab uue valimiste infosüsteemi loomist, mis võimaldaks e-hääletamist ka mitmesuguste muude või kitsamat inimeste ringi puuRiigikohus: e-hääletamise tulemuste dutavate küsimuste otsustamiseks. 

Kontrollimatu e-valimissüsteem
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Nagu vahendas ERR, teatas RIA tehnoloogiaosakonna juht Tarmo Hanga, et seeläbi tekib võimekus pakkuda e-hääletamise võimalust ükskõik millisele seda vajavale haldusüksusele – laste mänguväljaku asukoha valikuks omavalitsuse elanike seas. Hanga sõnul saab uus süsteem saab olema niisama "turvaline", nagu tänane e-hääletus, võimaldades korraldada ka rahvahääletusi.

Spetsialisti sõnul oleks e-hääletamise teenusena pakkumise hea ka selle poolest, et tegu oleks kogu aeg töötava süsteemiga, mitte vaid valimiste ajaks käivitatavaga, mis võimaldab teenust tõhusamalt hallata, häälestada ja oskusteavet tasemel hoida," selgitas ta.

Uue infosüsteemi käivitamise üheks oskas on loodav elektroonilise valijate register. Niisugune register võimaldab määrata neid, kel on õigus hääletusel osaleda - näiteks kohaliku sissekirjutusega vallaelanikud," teatas Hanga.

Järgnevaks valimistsükliks ehk hiljemalt 2021. aasta kohalikeks valimisteks võiks tekkida ka võimalus anda oma hääl mobiilirakenduse abil ehk m-valimised, rääkis Hanga. Ka selles osas käivat juba aktiivne töö.

Kolme päevaga on Riigikogu valimistel antud 96 525 häält >>

Nutiseadmes hääletamiseks on aga vaja korraldada põhjalik turvaanalüüs, täiendas riigi valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg.

Hanga sõnul on tuleks aga senine süsteem täiesti uuega asendada, kuna praegune on 10-15 aastat vana ja teda on pidevalt kohendatud, nüüd aga tekib võimalus täiesti uue lahenduse loomiseks, kus pööratakse senisest rohkem tähelepanu süsteemi turvalisusele.

Loodav infosüsteem võimaldab kandidaatidel end tulevikus ise registreerida, samuti erakondadel endil oma kandidaatide järjekorda muuta.

Töö käivitus aasta tagasi

Uue süsteemi loomise ettevalmistust alustati juba eelmisel aastal - selleks, et saada Euroopa Liidu fondidest rahastust, koostada projektid ja need ära põhjendada, rääkis Hanga. Ehkki arendustegevus toimub 100% Euroliidu rahaga, hakkab tarkvara hilisemaid halduskulusid kandma Eesti riik.

Nagu Sputnik Eesti juba mõni aeg tagasi Pealinna ajakirjaniku Virkko Lepassalu põhjalikule uurimusartiklile tuginedes teatas, on praegune e-hääletuse süsteem kõike muud, kui turvaline.

Kogenud IT-spetsialist, mitmeid riigiasutusi teenindanud Tarmo Kaldma arvates sisaldab e-valimiste süsteem hulga potentsiaalseid võltsimisvõimalusi.

Hääletusserver peaks nimelt kontrollima, et isik allkirjastaks oma hääle oma õige koodiga (salajase võtmega) ehk oma kehtiva digiallkirjaga. See kood sisaldub ainult tema ID-kaardis, kuid riigil on selle koodi vaste, millega saab kontrollida allkirja õigsust (avalik võti).

Koodi ennast riigil ei ole ja allkirjastada kellegi eest ei saa. Kuid kontrollivat programmi saab veidike muuta nii, et see laseks läbi ka mingeid muid allkirjastamise koode – näiteks neid, mida kasutatakse süsteemi testimiseks.

"Ja saabki nende koodide teadja hääletada otse internetist ükskõik kelle eest," ütleb Kaldma. "Selleks on olemas ka abirakendus – valijarakenduse moodi, aga selline, kus saab ette anda korraga palju inimesi, kelle eest hääletada," lisab Kaldma.

"See on süsteemi testimiseks niikuinii vajalik. Inimesed, keda ette anda, aga valitakse vanad, ja sellised, kes pole viimasel korral hääletanud. Kui juhtub apsakaid, mõni ohver tuleb siiski valimisjaoskonda kohale ja tahab paberil hääletada, siis tavaliselt on tegemist vanade inimestega. Nad ei taha sekeldusi ja lähevad torisedes minema. Selliseid on olnud e-hääletuse algusaegadest peale."

Kaldma sõnul ei tasuks siiski e-hääletust lõpetada, vaid see tuleks korrektseks muuta.

Väga palju abi oleks hääletanute nimekirjade avalikustamisest, ütles Kaldma. Siis ei oleks enam praegu eksisteerivat võimalust libahääli lisada - hääletaja ise peab loomulikult nägema kõiki oma hääletamisi ja nende asjaolusid kuni kasutatud arvuti andmeteni.

Kaldma sõnul tuleks häälte andmise logifailid avalikustada. Samuti ei kujuta endast mingit saladust hääletamiste ajad ja kohad, sest seal ei näe, kuidas ja kes hääletas. "Hääletusel kasutatud serverite kõvakettad tuleks panna vähemalt 50 aastaks seisma, nendest teha tõmmised ja anda soovijatele uurimiseks," soovitab Kaldma.

"Hääletussaladust see ei riku, sest hääled on krüptitud, kui on isikustatud, ja lahti krüptitud juba ilma isikuandmeteta. Ja loomulikult kogu valimiste ajal peab jooksma igasugune statistika veebi, ja seda ilma inimeste vahelesegamiseta.

E-hääletada peab saama ka paberhääletamise ajal, paberhääl tühistab e-hääle. Tehniliselt kulub vaid hetk, et paberhääletajate nimekiri serverist läbi lasta. Ja ka paberhääletajate nimekiri peaks olema avalik."

Kogu e-hääletamise süsteem rajaneb seega komisjoniliikmete usaldamisel. Tuleb jäägitult usaldada igaühte, sest kui üks on korrumpeeritud, on seda terve e-hääletus. Alles hiljuti usaldasime Andrus Veerpalu, pilkavad e-valimiste kriitikud süngelt.

Elurikkuse Erakonna eestvedaja Artur Talvik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sedasama, et kontrollida ei saa ja kõik rajaneb vaid usaldusel, ütlevad ka viimati e-valimistega tegelenud sõltumatud uurijad Oxfordist.

E-valimisi on saatnud rahvusvaheline kriitikatulv

Otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamine on olnud e-valimiste puhul olulisim soovitus, mida rahvusvahelised OSCE/ODIHR valimisvaatlejad on juba 2011. aastast Eestile andnud.

Kontrollitavuse tagamine on tegelikult oodanud oma aega juba e-hääletuse lähteuuringutest ehk 2001. aastast saadik. See kajastus e-hääletuse tehnilises dokumentatsioonis kuni 2003. aastani ning selle puudumist on seejärel aastate jooksul rõhutanud erinevad sõltumatud väliseksperdid, kirjeldas Pealinn.

Selgub, et e-valimiste tulemuste võltsimine on imelihtne >>

2015. aasta riigikogu valimiste järel teatasid valimisvaatlejad, et kontrollitavusega on muudatuste raames tegeldud ainult "osaliselt". Riigikogu pole aga teinud otsust otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamiseks: näiteks andnud ette suuniseid, missugustest põhimõtetest lähtuvalt seda teha, ega ole võtnud seega ka vastutust protsessi eest.

Vahetult enne 2014. aasta europarlamendi valimisi esinesid väliseksperdid Jason Kitcat, J. Alex Halderman jt kriitikaga Eesti e-valimiste süsteemi asjus. Ekspertide sõnul olid nad šokeeritud, kui lihtne oli e-valimiste tulemusi pahatahtlikult muuta, lõpetas Lepassalu.

Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)

Samal teemal

Politsei on saanud hääletusega seoses ligi 10 teadet
Tagid:
küberturvalisus, turvalisus, võltsimine, e-valijakaart, e-valimised, e-riiklus, e-teenus, e-riik

Peamised teemad