04:13 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud

Pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud

© AP Photo / Boris Grdanoski
Eesti uudised
lühendatud link
Migratsioon Eestis (84)
118 0 0

Euroopa Liidu esimese rändekava raames jõusid Eestisse kokku 206 inimest, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik. Euroopa Liidu rändekava alusel saabus Eestisse kokku 206 inimest, neist elab praeguse seisuga Eestis kokku 111 Süüriast, Iraagist ja Jeemenist pärit inimest, ütles BNS-ile sotsiaalkindlustusameti sisserände teenuste juht Kaisa Üprus-Tali. Ta lisas, et nende seas on ka hiljuti Saksamaalt Eestisse tagasi saadetud perekond, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Kvoodipagulaste pere jõuab Türgist lähiajal Eestisse >>

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et Saksamaa on tänavu Eestisse tagasi saatnud ühe Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonna ning lähiajal jõuab Eestisse ka üks Iraagist pärit kvoodipagulaste perekond.

Ta lisas, et mõlemad perekonnad koosnevad vanematest ja lastest ning kokku on neist 11 inimest. Politsei- ja piirivalveamet pressiesindaja ei täpsustanud perekondade suurust.

Euroopa Liidu esimese rändekava raames jõusid Eestisse kokku 206 inimest, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Kõik kuus seni Itaaliast Eestisse ümber paigutatud inimest on pärit Eritreast.

Kapo aastaraamat nendib, et pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Kaitsepolitsei hinnangul ei ole seni Eestisse vastu võetud sõjapõgenikud ohustanud Eesti julgeolekut, samas on vähe positiivseid näiteid hästi lõimunud sõjapõgenikest.

Ka toob aastaraamat välja, et teistest Euroopa Liidu riikidest on Eestisse tagasi saadetud kümmekond Eestis varjupaiga saanud põgenikku, kes on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul.

Eesti viib enne sõjapõgenike ümberpaigutamist ja -asustamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda.

Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kes on esmaste isikuandmete analüüsiga välistatud, märgib kaitsepolitsei.

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret >>

Euroopa Komisjon tegi tunamullu ettepaneku asustada 2019. aasta oktoobrist ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest.

Eesti valitsus otsustas asustada Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest. See tähendab, et teise rändekava alusel asustab Eesti ümber kokku kuni 80 inimest. Seega võtab Eesti kahe rändekava alusel vastu kuni 286 pagulast.

Eesti võimude nõusolek riigi ühinemiseks ÜRO ülemaailmse rändelepinguga ajas riigi rändepoliitika vastased omavahel tülli. Järjekordne protestiaktsioon migratsioonipoliitika vastu toimus 19. detsembril Riigikogu hoone juures.

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

Teema:
Migratsioon Eestis (84)
Tagid:
migrandid, rändekava, EL, Eesti, pagulased

Peamised teemad