18:28 26. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
Tartu elanik David Arutyunyan Tartu veteranidega

Kuidas möödus Võidupäeva tähistamine Tartus - lugeja kiri

© Фото : из личного архива Давида Арутуняна
Eesti uudised
lühendatud link
9. mai - Suure Võidu aastapäev (32)
7420

Möödunud nädal oli sündmusterohke. Ühtedele oli tähtsam Euroopa päev, teistele Võidupäev. Tartu elanik David Arutyunyan rääkis Sputnik Eestile, kuidas möödus Võidusõidupäeva tähistamine tema kodulinnas.

TALLINN, 12. mai — Sputnik. Euroopa päeva auks olid lipuehtes kõik Eesti riigi- ja munitsipaalasutused. Euroopa Liidu lipp koos Eesti lipuga lehvis Riigikogu hoonel, Presidendilossil, Riigikohtu, Riigikontrolli, Kaitsejõudude Peastaabi ja teiste asutuste hoonetel.

Võidupäevaparaad Moskva Punasel väljakul >>

Kuigi natsliku Saksamaa kapituleerumise aastapäeva Eestis riiklikul tasandil kuidagi ei tähistata, toimusid Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Rakveres ja teistes Eestimaa linnades 9. mail Võidupäevale pühendatud pidusündmused ja mälestusüritused, sealhulgas Surematu Polgu rongkäigud.

Давид Арутунян с ветераном у мемориального комплекса Раади
© Фото : из личного архива Давида Арутуняна
David Arutyunyan sõjaveteraniga Tartu Raadi pargis

Tartu elanik David Arutyunyan rääkis Sputnik Eestile, kuidas möödus Võidusõidupäeva tähistamine tema kodulinnas:

"9. mai on kujunenud paljudele tartlastele eriliseks tähtpäevaks. 9. mail tähistatakse rahvakalendri järgi nigulapäeva ja ka tuuleristipäeva. Samale päevale langevad ka Euroopa päev ning võidupüha. On tõsi, et võidupäeva tähistatakse minu kodulinnas mitte ainult venekeelsete linnakodanike hulgas, vaid ka eestikeelsete tartlaste peredes on 9. mail erilise tähtpäeva tähendus. Nimelt just Võidupäeval mälestavad paljud tartlased oma Suures Isamaasõjas langenud lähedasi. Ka minule pole Võidupäev olnud võõras.

Nagu varem, tähistasin ma ka sel aastal Võidupäeva koos teiste linnakodanikega. Hommikul ärkasin tavalisest varem, kuna tahtsin jõuda võidupäevale pühendatud üritusele Raadi pargis, kus asub Nõukogude Armee vennashaud ning Tartu vabastajate memoriaal. Viimane kujutab endast õhku lastud silda, mille serval on sõdur. Kõrvalolevatel graniittahvlitel on eesti ja vene keeles kiri:

Lilled ilmusid ka väikese plakati juurde, mille keegi oli monumendi lähedale pannud
© Sputnik / Александр Дорофеев

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945

OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID

KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI

MÄLETAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA

Panin ülikonna selga ja TTÜ tekli pähe ning suundusin kesklinna. Ostsin kaubamajast punaseid nelke ning suundusin Raadi parki. Kohale jõudes avastasin, et sel aastal (nagu mullugi) polnud üritusel nii palju osalejaid, nagu alles mõned aastad tagasi.

Ürituse alguses peeti kõnesid. Esinesid tartlastest veteranid, Leningradi blokaadist osavõtjad, koonduslaagrite vangid, Venemaa diplomaatilise korpuse esindajad ning erinevate organisatsioonide liikmed ja vabatahtlikud.

Suure Võidu aastapäeva tähistamine Tallinnas >>

Siinkohal jäi mulle meelde ühe vanema proua kõne. Ta rääkis, et oli sõja päevil Tartus Narva maanteel asuvates barakkides, mida valvasid poola keelt rääkivad SS-lased. Juba 1944. aastal maikuus sisenesid Tartusse esimesed Nõukogude väed. See oli üle pika aja tema esimene vaba päev, mil surmahirmu enam polnud. Tema meenutuste järgi olid inimesed nii õnnelikud, et tulid päikesepaistelistele tänavatele lehvitama möödasõitvatele vägedele ning neile sireliõisi viskama.

Pärast kõnesid jätkus ürituse tseremoniaalne osa. Monumendi jalamile ning hauakividele asetati lilli ja pärgasid ning süüdati mälestusküünlad. Kõlaritest mängiti Georg Otsa laule ning õnnitleti emasid saabuva emadepäeva puhul.

Huvitavaks vahejuhtumiks osutus armsa linnupoja päästmine. Nimelt asus korraldajate laud kuuskede all. Ühest neist kukkus pesast välja abitu linnupoeg. Õnneks märkasid korraldajad seda õigel ajal ning rahvavool peatati. Vastasel juhul oleks pisike jäänud märkamata ning hukkunud inimeste kingade all. Poole tunni pärast saabusid kohale loomade varjupaiga töötajad, kes võtsid korraldajatelt linnupoja üle. Lind õnneks viga ei saanud.

9. mai - Suure Võidu aastapäev >>

Fašismi üle saavutatud võidu 74. aastapäevale pühendatud ametlik tseremoonia kestis Tartus Raadi pargis kella kolmeni pärastlõunal. Üritusele oli tulnud kõigest neli veterani. Enamikul Suure Isamaasõja veteranidel on oma tervise seisundi tõttu väga raske kohale ilmuda. Märkimisväärseks võib pidada seda, et iga päevaga jääb neid inimesi aina vähemaks ja vähemaks.

Sooviksin märkida, et Tartus tähistati võidupäeva tseremoniaalselt juba 20. korda Raadi pargis ning korraldajad said alati rahaliselt hakkama iseseisvalt ehk siis mingit lisarahastust pole neile tänini laekunud.

Pärast üritust läksin külla oma Suure Isamaasõja veteranist heale tuttavale, kes 9. mail Raadi parki ei jõudnud. Kingituseks viisin talle lilli ja lipukese ning ostsin kaasa ka piima ja kalja, mis talle väga maitsevad. Jõime koos teed. Veteran meenutas sõjapäevi. Pean tõdema, et 9. mai on paljudele sõjast osavõtnutele ja selle pealtnägijatele emotsionaalselt küllaltki raske päev.

9. mai õhtul käisin sõpradega Tartu äärelinnas asuva fašismiohvrite mälestusmärgi juures. Pärast suundusime Külitse Punaarmee vennashauale, seejärel Tartus asuvale Võru kalmistule, kus paikneb kõikidele Nõukogude armee tundmatutele sõduritele pühendatud mälestusmärk.

Võidupäeva tseremoniaalne osa lõppes minu jaoks seal, kus algus ehk siis Raadi pargis, kus õhtuks oli kogu Tartu vabastajate memoriaal kattunud lilledega. Põlesid mälestusküünlad ning kui inimesed ühed lahkusid, tulid teised lilledega.

Õnneks oli 9. mail ilus ilm, pilvitus taevas paistis päike. See rõõmustas.

Lisan, et kaks minu emapoolset sugulast hukkusid sõjas ning kaks jõudsid tervetena tagasi koju. Samas kaks isapoolset sugulast jäid sõjas teadmata kadunuks. Arutjun Arutjunjan oli minu vanaisa vend. Sõja puhkedes pidas ta Kirovakani (Armeenia NSV) koolis matemaatika ja füüsika õpetaja ametit. 1941. aastal oli ta kõrgharidusega 22-aastane noormees ja ta läks vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja ajal omistati talle Nõukogude armee leitnanti aukraad (jalavägi). 1942. aasta lõpus said sugulased temalt viimase kirja Moskva lähistelt. NSV Liidu kaitseministeeriumi keskarhiivi andmetel jäi terve polk, kus Arutjun teenis sõjas teadmata kadunuks.

Kuidas Surematu Polk mööda maailma käis >>

Bagdasar Avetisjan oli minu vanaema isa. Sõja alguses oli ta 33-aastane. Ta töötas Kirovakanis mööblitsehhi ülemana, elukutselt oli ta puusepp. Ta teenis samuti jalaväes ja oli Punaarmee seersant. Sõja käigus sai ta korduvalt haavata.

1944. aasta alguses kirjutas ta lähedastele, et sai laatsaretis terveks ning kavatseb pöörduda tagasi polku. Kaitseministeeriumi keskarhiivi andmetel jäi ta samal aastal teadmata kadunuks, pärast tervenemist ta polku siiski ei jõudnud.

Tema abikaasa Aksenia ja tütar Emma ehk minu vanaema käisid kuni 1946. aastani iga päev raudteejaamas ešelone vastu võtmas lootes seal oma lähedast kohata. Bagdasari naine ootas terve elu oma meest tagasi koju, kuid seda siiski ei juhtunud.

Minul oli õnn oma sugulast korra kohata unes. Ta pajatas mulle oma elust ja kinnitas veelkord, et lahkus elust 1944. aastal. Rohkem pole keegi Bagdasarist midagi kuulnud. Arvatavasti just sellepärast pakkus minu vanaema ulualust ja toitu Nõukogude armee ajateenijatele, kes tihtipeale sattusid tema maja juurde, kuna lähedal paiknes väeosa. Igas noores sõduris nägi ta oma kadunud isa. Kes teab…

Lõpetuseks soovin kõikidele eestimaalastele päikesepaistelist ja rahulikku taevast."

Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (32)

Samal teemal

9. mai - Suure Võidu aastapäev
Tagid:
veteranid, Võidupäev, Suur Isamaasõda, Eesti, Tartu

Peamised teemad