20:55 18. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1216
  • RUB70.6478
Kert Kingo, Jüri Ratas; president Kersti Kaljulaid

Uus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister astus ametisse

© Фото : VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Eesti uudised
lühendatud link
Eesti uus valitsus - 2019 (78)
44 0 0

Kert Kingo on Eesti Vabariigi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister alates 16. maist 2019. Ta kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE).

TALLINN, 16. mai — Sputnik. Uus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo astus täna riigikogu ees ametivande andmisega ametisse, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Soovin Kert Kingole jõudu ja kiiret sisseelamist uude ametisse, sest juba lähinädalatel tuleb valitsusel lõpule viia riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta eelarve arutelud. Samuti seisavad ministril ees olulised väljakutsed, mis on seotud meie väliskaubanduse ja ettevõtjate toetamisega välisturgudel ning loomulikult Eesti visiitkaardiks oleva e-riigi arendamisega," ütles peaminister Jüri Ratas.

Keskerakonna peakorter
© Sputnik / Вадим Анцупов

President Kaljulaid vabastas peaministri ettepanekul minister Marti Kuusiku ametist>>

Uue ministri nimetas täna hommikul peaministri ettepanekul ametisse president Kersti Kaljulaid.

Kert Kingo sündis 5. märtsil 1968 Tartus, ta on abielus. Ta on EKRE Jõgeva- ja Tartumaa ringkonna esimees.

Kingo lõpetas 2001. aastal Tallinna Majanduskooli õiguse erialal.

Enne ministriks saamist oli Kingo riigikogu liige. Varem on ta töötanud juristina maksu- ja tolliametis ning olnud politsei- ja piirivalveametis kriminaalasjade menetleja. Kert Kingo valdab eesti, inglis ja vene keelt.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

Minister Kert Kingol on kohtuvaidlus maksu- ja tolliametiga seoses töökiusamisega, mille ohvriks ta EKRE esimees Mart Helme väitel langes, teatas ERR.

"See vaidlus on riigikohtus ja tõenäoliselt tuleb otsus juba juuni algul. Meie andmetel on tegemist olnud asutuse sisese kiusamisega. Ta ei olnud nõus tegema otsust, mida temalt nõuti, kuid mis tema hinnangul oli seadusega vastuolus," märkis Helme.

Maksu- ja tolliametist öeldi ERR-ile, et kuivõrd kohtuasi on kuulutatud kinniseks, ei saa nad paraku selle sisu avada.

President Kersti Kaljulaid valitsuse ametissevannutamisel Riigikogus.
© Фото : INTS KALNINS

Riigis valitsev Keskerakond pälvis parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%).

Reformierakonna esinaine Kaja Kallas pöördus Keskerakonnale ettepanekuga: "Usume jätkuvalt, et Reformierakonnaga saaks Keskerakond olla osaline koalitsioonis, mis esindaks nii Eesti inimeste kui ka Eesti riigi huve laiapõhjalisemalt, tasakaalustatumalt ja tulevikku vaatavalt".

Kuid Jüri Ratas ei võtnud pakkumist vastu.

Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab>>

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond avaldasid 15. aprillil valitsuse moodustamise aluste dokumendi, mis kirjeldab põhimõtteid, mille järgi Kaja Kallase juhitud valitsus tegutsema hakkaks. Kuid kavandav koalitsioon ei saanud Riigikogult piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 45 saadikut, vastu oli 53 saadikut.

Keeldudes reformierakondlastega koalitsiooni minemast, võtsid keskerakondlased ette katse jääda riigitüürile, moodustades enamusvalitsuse kahe teise parlamenti pääsenud erakonnaga – EKRE (17,8%) ja Isamaaga (11,4%).

Jüri Ratase juhitav Keskerakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa kinnitasid juba 8. aprillil võimuleppe.

President Kaljulaid kirjutas 16. aprillil alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Riigikogu andis peaministrikandidaat Jüri Ratasele volitused valitsuse moodustamiseks. Volituste andmist toetas 55 saadikut ja vastu oli 44 saadikut.

Teema:
Eesti uus valitsus - 2019 (78)
Tagid:
minister, peaminister, Jüri Ratas, president, valitsus

Peamised teemad