12:31 25. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Kaitseminister Jüri Luik

Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro

© Estonian Defence Forces
Eesti uudised
lühendatud link
6301

Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks, teatab Kaitseministeerium

Valitsus kiitis heaks riigi uue eelarvestrateegia >>

Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette 4 aastat. Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm.

"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles minister Luik. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."

Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.

Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.

Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.

Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro. Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.

Herem: kust võtta häid mehi? >>

Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.

Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.

Peaminister Jüri Ratas arutas esmaspäevasel kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga Eesti ja NATO koostööd ning alliansi edasisi samme heidutuse tugevdamisel.

Nii USA kui NATO juhtkond põhjendab "heidutusstrateegia vajalikkust" Euroopas väidetavalt Venemaa poolt ähvardava ohuga. Moskva on korduvalt toonitanud sedasorti paranoiliste avalduste ohtlikkust.

Venemaa juhtkond on korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei lähe kunagi ühelegi NATO riigile kallale, kõik väited Venemaa võimaliku "agressiooni" asjus on aga vaid ettekäändeks alliansi sõjalise kohaloleku suurendamiseks Venemaa piiride ääres.

Riigikontrolör Janar Holm leiab Riigikontrolli koostatud ülevaateraportile tuginedes, et oleks mõistlik ilma alternatiivideta valitsuses heaks kiidetud idapiiri väljaehitamise lahendus aruteluks avada ja analüüsida, kas optimaalset tulemuslikkust on võimalik saavutada ka väiksema kuluga.

Samal teemal

Euroopa riigid kulutavad kaitsele Venemaast viis korda rohkem
Ratas Brüsselis: kaitsekulutusi tuleb tõsta kiiremini
NATO tõstab kaitsekulutusi 4,3 protsenti
Endine Saksamaa välisminister tegi ettepaneku Baltimaade kaitsmiseks Venemaa eest
Jüri Luik: Eesti peaks oma kaitsekulutusi suurendama
Tagid:
SKP, Jüri Luik, riigieelarve, kaitsekulutused, kaitseministeerium

Peamised teemad