16:40 14. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1006
  • RUB70.8149
Pagukaskeskustes elavad ka  Gruusiast ja Ukrainast pärit inimesed, illustreeriv foto

Pagulaskeskustes elavad ka Gruusiast ja Ukrainast pärit inimesed

© AFP 2019 / PHILIPPE HUGUEN
Eesti uudised
lühendatud link
Migratsioon Eestis (86)
42 0 0

Juuni alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 56 inimest. Vao keskuses viibis 35 inimest, Vägeva keskuses - 21 inimest.

TALLINN, 5. juuni — Sputnik. Vao keskuses elas juuni alguse 35 inimest, neist 17 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 18 on juba saanud rahvusvahelise kaitse. Kõige rohkem elab keskuses Gruusiast pärit inimesi, vahendas Pealinn viitega BNS-le. 

Vägeva keskuses elab juuni alguse seisuga 21 inimest. Neist 17 on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja neli on juba saanud rahvusvahelise kaitse. Keskuses elab viis last, kaheksa naist ja kaheksa meest. Peresid elab keskuses neli.

Aprilli alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 42 inimest.

Pagulased Eestis

Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku umbes 1100 varjupaigataotlust (vaata statistikat Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt). Kõige enam on varjupaigataotlejaid olnud Ukrainast, Süüriast, Venemaalt, Gruusiast ja Afganistanist, teatab MTÜ Eesti Pagulasabi.

Varjupaiga taotlemise perioodiks paigutatakse inimesed Vao või Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, mis asuvad vastavalt Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Pahatihti peetakse varjupaigataotlejaid kinni ka Tallinna vangla juures asuvas kinnipidamiskeskuses.

Kapo: vähesed kvoodipagulased on Eestis hästi lõimunud >>

Siiski saab Eestis varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika võrdlemisi väike hulk. Perioodil 1997-2018 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 481 inimesele (pagulasstaatus 217 inimesele ja täiendav kaitse 228 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid on selle 20 aasta jooksul olnud pärit Süüriast (165 inimest), Ukrainast (88), Iraagist (34), Sudaanist (26), Venemaalt (26) ja Afganistanist (25).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav, vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Täpsemat infot Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse jõudnud inimeste kohta saab valitsuse kodulehelt.

Kapo aastaraamat nendib, et pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond.

Eesti viib enne sõjapõgenike ümberpaigutamist ja -asustamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda.

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kes on esmaste isikuandmete analüüsiga välistatud, märgib kaitsepolitsei.

Eesti võimude nõusolek riigi ühinemiseks ÜRO ülemaailmse rändelepinguga ajas riigi rändepoliitika vastased omavahel tülli. Järjekordne protestiaktsioon migratsioonipoliitika vastu toimus 19. detsembril Riigikogu hoone juures.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Migratsioon Eestis
Teema:
Migratsioon Eestis (86)
Tagid:
pagulased, Vägeva majutuskeskus, pagulaskeskus, Vao küla

Peamised teemad