15:55 06. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7798
Stroomi rand, illustreeriv foto

Euroliit pani Eestile suplusvee kvaliteedi eest halva hinde

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
28711

Eestil tuleb veel palju pingutada, et saavutada siinsete supluskohtade vee kõrge kvaliteet: Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on Eesti supluskohad tervikuna räpasemad ja ohtlikumad kui enamikus teistes EL-i riikides.

TALLINN, 8. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti supluskohtade vee kvaliteet jääb tervikuna võttes oluliselt alla enamikule Euroliidu riikidele. Üle 85 protsendi EL-i territooriumil asuvatest avalikest ujumiskohtadest on tunnistatud ökoloogide poolt veeproovide analüüsi tulemusel "väga heaks", aga Eesti elanikud peavad sellel hooajal leppima sellega, et "väga hea" suplusveega on kõigest 67 protsenti siseveekogude ja mere ääres asuvatest supluskohtadest.

Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) aastaaruanne lubab meie maailmajao elanikele ja külalistele ohutut ja meeldivat suvist suplust Euroopa randades. Veeproovid annavad tunnistust suplusvee kõrgest kvaliteedist, samuti sellest, et ohutuid supluskohti on Euroopas pisut rohkem kui paar aastat tagasi.

Enam kui 85 protsendil Euroopa supelrandadest on õigus meelitada puhkajaid tõendusmaterjaliga "suplusvee väga hea kvaliteedi" kohta ja üle 95 protsendi ligi kahekümne kahest tuhandest Euroliidu riikides olevast ametlikust avalikust supluskohast vastab vee kvaliteedilt vähemalt EL-i miinimumnõuetele.

Tasub märkida, et juba 2016. aastal vastas suplusvesi Sputnik Eesti teatel kõrgetele ohutusnäitajatele 85 protsendis Euroopa supluskohtadest, mis tähendab, et selles ei olnud ega ole ka praegu tervisele ohtlikke saasteaineid ja mikroorganisme.

Hooajal ootab suplejaid poolsada avalikku randa, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tänavune aruanne, mis põhineb 2018. aastal võetud proovide analüüsil, näitab, et ideaalsete supluskohtade arv on kasvanud kõigest tühise 0,1 protsendi võrra. See ei tähenda siiski, et kohtades, kus vesi ei osutunud kõrget hinnet "väga hea" väärivaks, ei tohiks sulistada ja ujuda. Seal tuleb olla lihtsalt ettevaatlikum.

Eesti supluskohad jäävad naaberriikide omadele alla

Sama kehtib ka Eesti supluskohtade kohta, millest mõned on vee kvaliteedilt EEA aruande tippriikide supluskohtadest kahjuks kaugele maha jäänud.

Euroliidu andmetel võib ainult 66,7% Eesti avalikest supluskohtadest kiidelda vee väga hea kvaliteediga, mis vastab EL-i kõige rangematele nõuetele. Teiste sõnadega on "väga heaks" arvatud 36 supluskohta 54-st.

Pooled nendest on meresupluskohad, kus keskmine vee kvaliteet on märksa kehvem: proove võeti 27 kohast ja neist viieteistkümnes oli 2018. aastal alust pidada vett suplejatele täiesti ohutuks. Riigis ei ole uusi ametlikke supluskohti lisandunud, kuigi neid oleks tõenäoliselt vaja.

Tervis ei vaja päikese käes praadimist >>

Muidugi võib palavusest nõrkenud eestimaalane, kelle pea leitsakuga harjumatuse tõttu ei tööta, kahlata igasse veekogusse, isegi sellisesse, mis ei ole avalike supluskohtade nimekirja kantud, kuid ta teeb seda omal vastutusel.

Nimetatud tulemus – ligi 67 protsenti – ei ole pehmelt öeldes Euroopa kõrgemate hulgas. Eriti märgatav on vee kvaliteedi vahe võrreldes Küprose, Malta ja Austria randadega, kus kõige rangematele kriteeriumidele vastab 97–99 protsendi supluskohtade vesi.

Muidugi võivad asjatundjad leida hulga täiesti objektiivseid looduslikke põhjuseid, miks vee kvaliteet Eesti rannikul on ebapiisav, kuid, nagu näitavad Euroliidu võrdlusandmed, naabermaades Soomes, Lätis ja Leedus, mille rannikut uhub seesama Läänemeri, on suplusvesi palju kvaliteetsem.

Kõik Eesti supluskohad on juba hinde saanud

Kuigi vee temperatuur Eesti randades pole veel saavutanud väärtusi, mis lubavad supelda peale kartmatute ja karastatud inimeste ka teistel soovijatel, on suplushooaeg tegelikult juba alanud.

Riiklik vee kvaliteedi kontrolli teenistus on seni tunnistanud suplemiseks ebasoovitavaks juba käesoleva, 2019. aasta andmetel, ainult Valgas Pedeli jõel asuva supluskoha (kuigi EL-i 2018. aasta andmetel on kahtlaseks peetud ühte supluskohta Pärnu lähedal).

Tallinna Stroomi ja Pikakari rannas vohab sinivetikas >>

Pealinna supluskohad Harku (suletud järvepõhja klaasikildudest puhastamise ajaks), Pikakari ja Pirita rand said EL-ilt kõrgeima hinde, Kakumäe ranna vesi hinnati heaks ning Stroomi ja Haabneeme ranna vesi rahuldavaks.

Suvi alles algab, vee kvaliteedi andmed võivad hooaja jooksul muutuda, näiteks kohalike suplejate vana vaenlase – sinivetikate – vingerpusside tõttu. Vee ohutuse kontroll on Eestis aga üsna usaldusväärne ning elanikke ja turiste teavitatakse õigeaegselt võimalikest ebameeldivatest muutustest.

Samal teemal

Tallinna Pirita rannas leiti sinivetikas
Pirita on populaarseim rand Tallinnas
Kakumäe rand valmistub uueks hooajaks
Suvi viis Päästeameti kriitilise piirini
Tagid:
kvaliteet, vesi, ühiskond, Euroopa, Eesti, rand, supluskoht

Peamised teemad