15:32 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Eestis mälestatakse küüditamise ohvreid

Vene politoloog hajutas müüte küüditamisest Eestis

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
21313

Mis tähenduse omistavad Baltimaade võimud 1940. aastate stalinlikele küüditamistele ja miks nad seda teevad, sellest jutustas Sputnik Eestile vene poliitikaanalüütik Aleksandr Nossovitš.

TALLINN, 14. juuni – Sputnik. Eestile ja tema "Balti õdedele" on ajaloomüüt olulisem kui tegelik pilt ajaloost, märkis Aleksandr Nossovitš oma kommentaaris 1941. aasta juuniküüditamise* ohvrite mälestuspäeva puhul.

14. juuni 1941. aasta küüditamine >>

Nossovitš rõhutas, et ei Nõukogude Liit ega Venemaa kui tema õigusjärglane ole eitanud Balti rahvaste küüditamise fakti. Iseasi on see, et sealtpeale, kui see teema aktiivselt esile tõsteti (alates uutmise ehk perestroika ajast), ei ole suurendatud niivõrd kvantiteeti (küüditatute arvu), kuivõrd nonde traagiliste sündmuste kvalitatiivset tähtsust.

Александр Носович
© Фото : из личного архива Александра Носовича
Politoloog Aleksandr Nossovitš

Kaks müüti küüditamistest

Esiteks tõmmatakse Baltimaades paralleele eestlaste, lätlaste ja leedulaste küüditamiste ning Natsi-Saksamaa juutide holokausti vahel. Kuid võrdsustada inimeste ümberasustamine nende massilise hävitamisega on Nossovitši sõnul jäme ja ebakorrektne.

Teiseks tuleb aru saada, et stalinlikud küüditamised olid klassi-, mitte rahvusevastased, millistena neid püütakse näidata Baltimaades.

Tema sõnul olid küüditamise sagedased põhjused eestlaste pealekaebamised eestlaste peale, kinnisvara ümberjagamine ja soov teiste arvelt rikastuda.

Seetõttu on küüditamise nimetamine eesti rahvuse hävitamiseks veel üks Eesti poliitikute jäme viga ja koletu ajaloo moonutamine.

Tuhandetest õhupallidest moodustati installatsioon Pisarate meri
© Sputnik / Вадим Анцупов

Veelgi enam, jätkas Nossovitš, NSV Liidu eksisteerimise viimastel aastatel saavutas eestlaste arv tipu, samas kui pärast Eesti iseseisvuse taastamist hakkas see stabiilselt langema.

Sihtrühm – Hitleri käsilased

Tegelikult, teatas Nossovitš, oli küüditamise põhieesmärgiks katse tõrjuda Eestist välja natsionalistlikku elementi, kes oli toetanud Teise maailmasõja ajal Hitleri Saksamaad ja võis takistada nõukogude korra kehtestamist vabariigis.

Selline küüditamise tegeliku olemuse moonutamine koos mälestusmärkide püstitamisega mitmesugustele "Punaarmee, kommunismi ja stalinismi kuritegudele" on puht poliitilist laadi. See pole kuidagi seotud ajaloolise õigluse jaluleseadmisega seoses stalinlike repressioonide ohvritega, keda 1940. aastatel muidugi oli.

"Balti riigid püüavad panna Venemaad kui NSV Liidu õigusjärglast tundma end süüdi. Lõppkokkuvõttes soovivad nad saada Venemaalt kahjutasu väidetava Baltikumi rahvaste genotsiidi eest," teatas Aleksandr Nossovitš.

*14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juunis Siberisse küüditatuid. Sellel päeval on riigilipud heisatud poolde masti ja kogu riigis toimub mälestusüritusi.

Eesti välisministeeriumi andmetel viidi 14. juunil 1941 Eestist Venemaa Kirovi ja Novosibirski oblastisse üle kümne tuhande inimese. 1949. aastal, enne kollektiviseerimise algust, toimus teine küüditamislaine. Tollal saadeti välja üle kahekümne tuhande inimese.

Repressiooniohvrite mälestuspäeva tähistatakse ka teistes Balti riikides. Leedus kutsutakse seda leina ja lootuse päevaks, Lätis aga kommunistliku terrori ohvrite mälestuspäevaks. Leedust küüditati ligi 17 500 inimest Novosibirski oblastisse, Kasahstani ja Komi ANSVsse, Lätist aga ligi 17 000 inimest Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse, samuti Kasahstani Karagandõ oblastisse.

Samal teemal

Vabaduse väljakul meenutati küüditamise ohvreid
Gasparjan: Eesti ajaloolased korrutasid küüditatute arvu kümnega
Eestis mälestatakse küüditamise ohvreid

Peamised teemad