10:36 12. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Eesti ajaloolane, kunstiteadlane ja kirjanik Jüri Kuuskemaa

Jüri Kuuskemaa: ela ise ja lase teistel elada

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
Taani kuninganna Margrethe II Eestis (6)
50 0 0

Oma rahvusvahelise olemuse on Tallinn omandanud tänu taanlaste ülemvõimule, leiab Eesti ajaloolane, kunstiteadlane ja kirjanik Jüri Kuuskemaa.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Irina Tihhomirova. Tuntud erudiit ja Tallinna iidsete aegade eluolu uurija, kaugete aegade auväärne asjatundja Jüri Kuuskemaa andis oma kommentaari seoses Taani lipu, puna-valge Dannebrogi kui Taani riikluse sümboli 800. aastapäeva tähistamisega.

Sputnik Eesti küsis teadjamehelt, kui loogiline ja tore on eesti rahval tähistada oma lüüasaamist neil kaugetel aegadel taanlastega peetud lahingus.

"Mõistagi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et 15. juunil 1219. aastal said eestlased ristirüütlite väelt hävitavalt lüüa, kusjuures rüütlite väed ei koosnenud üksnes taanlastest ja sakslastest, vaid olid ka slaavlased Rügeni saarelt vürst Vitslavi eestvedamisel. Ja loomulikult on mulle eestlasena üpris kurvastav, et meie esiisad sel päeval lüüa said. Aga teisest küljest, kui järele mõelda, tähistavad taanlased seda päeva senimaani kõige tähtsama riigipühana, triumfina Taani ajaloos. Ja see on tähelepanuväärne, et kuigi nad sõdisid paljude rahvastega, siis jagusaamise vapratest eestlastest, keda nad ilmselt väärikateks vastasteks pidasid ja seetõttu austasid, on nad tunnistatud nii tähtsaks sündmuseks," leiab Kuuskemaa.

Taani ülemvõimu voorused

Kokkuvõttes tuleb meil arvestada tõsiasja, lausus erudiit, et koos Taani ülemvõimu algusega lülitusid eestlased Lääne-Euroopa poliitika-, kultuuri-, usu-ja kaubandusruumi, said eurooplasteks.

Kuuskemaa meenutas, et veel on võrdlemisi värsked mälestused nendest aegadest, mil me pärast taasiseseisvuse saavutamist läinud sajandi 90-ndatel aastatel tahtsime Euroopa Liitu astuda. Aga me juba olime Euroopa Liidus, kinnitab ta, 1219. aastast. Taani ülemvõim osutus meie linna jaoksväga viljakaks.

"Mis siin enne seda, viikingite ajastul oli? Teadagi oli siin sadam, Toompeal oli mingi linnus võõraste silmaspidamiseks, et nad ei tegeleks röövimise, vaid kauplemisega. Ning Toompea jalamil, linnuse ja sadama vahel oli pisike eestlaste asula. Ent kui saabusid taanlased, asus siia elama üsna paljudest eri rahvustest inimesi – sakslasi, rootslasi, hollandlasi, soomlasi ja teisi – ja Tallinn omandas selle rahvusvahelisuse, mis neile, kes eesti keelt ei kõnele, väga meeldib. Seniajani lähtub paljurahvuseline Tallinn põhimõttest: "Hea tallinlane, ela ise ja lase teistel elada!" See on väga oluline," sedastab ajaloolane.

Lisaks sellele, nagu Jüri Kuuskema Sputnik Eestile ütles, loodi siin olulised asutused ja organisatsioonid. Magistraat, mis juhtis linna Lübecki riigiõiguse alusel, oli olemas oma aadelkond, asutati kutseühingud, kaupmeeste ja käsitööliste kutseliidud (Püha Kanuti gild, Püha Olavi gild). Rajati kloostreid ja ehitati rohkesti kirikuid. Taani valitsusaja lõpuks rajati linnamüür, mis seisab samal kohal tänini. Ehkki torne oli toona vähem, olid nad siiski juba olemas.

Ajaloolane rõhutas, et 1346. aastal, mil lõppes Taani valitsusaeg, oligi linn olemas. Kõik vanalinna tänavad, kus täna kõnnime, kuuluvad sellesse aega. Hooneid ehitati suuremaks, nii mõnedki neist lammutati maha ja ehitati uued asemele. Nii ongi meie linn nagu kihiline kook: iga aastasada on siia midagi jätnud ja midagi muutnud, kuigi midagi ka hävitanud. Aga sellesama Vanalinna, mida me nii väga armastama, alus rajati Taani ülemvõimu ajal.

Kuuskemaa osutas veel ühele harva mainitavale tõigale: "1919. aasta aprillis astus Tallinnas laevadelt maha 87 Taani vabatahtlikku, kes hakkasid koos meie vaarisadega sõdima vene bolševike ja Landeswehriga meie rahva ja riigi iseseisvuse eest. Võib öelda, et selle sammuga nad justkui pesid maha mälestuse sellest, et nad meile omal ajal tappa andsid."

Tuntud ajaloolase oma versioon

See taanlaste Dannebrogi sünnilugu on muidugi väga armas, ütleb Jüri Kuuskemaa: "Legend pajatab, et kuningas ja neli piiskoppi palusid Jumalat, et ta nende sõjaväe paganlike metslaste eest päästaks. Meid rünnanud sõjamehed olid kristlased ja Jumal saatis neile selle kanga, aitas neil oma vaimujõud kokku võtta ja lahingu käik sedasi ümber pöörata, et taanlased võitsid. Aga minul on oma versioon."

Репродукция картины Кристиана Августа Лоренцена Датский флаг, 1219 год.
© CC0 / Public Domain
Christian August Lorentzen, 1809. Legend Taani lipu Dannebrogi taevast alla langemisest Eestis Lindanise lahingu ajal 1219. aastal.

"Mis oli siin enne taanlasi?" küsib ajaloolane. Just nimelt rahvusvaheliselt tunnustatud kauplemispaik, kus sadamas lehvis säärane lipp – valge rist punasel taustal –, mis tähendas seda, et kui te siia saabute, siis teid ei röövita paljaks ega tapeta, vaid teiega tullakse rahumeelselt asju ajama, kaupa tegema.

Võib-olla võtsid taanlased selle lipu eestlaste sadamast sõjasaagina kaasa ja Kopenhaagenisse tagasi jõudes ilustasid omajagu seda lugu, et tolle ristilipu kinkis neile Issand Jumal, kuna see kõlab õilsamalt," lõpetas ajaloo erudiit jutu kavala naeratusega. Aga arvata võib, et sajandite tagant ei saa keegi päris ühestki versioonist veenvalt kõnelda.

Teema:
Taani kuninganna Margrethe II Eestis (6)

Samal teemal

Taani kuninganna Margrethe II Eestis
Tagid:
Jüri Kuuskemaa, vallutamine, ajalugu, Eesti, Taani

Peamised teemad