21:03 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Endisest mereväebaasist on järel vaid varemed.

Alustati endise Nõukogude mereväebaasi rekonstrueerimist

© Sputnik / Денис Пастухов
Eesti uudised
lühendatud link
25321

Harjumaal Kuusalu vallas Hara lahes alustatakse endise salajase Nõukogude sõjalaevastiku sadama rekonstrueerimist, kus kunagi demagnetiseeriti allveelaevu.

TALLINN, 21. juuli - Sputnik, Denis Pastuhhov. Praegu on endine allveelaevade baas, mida Sputnik Eesti korrespondent külastas, trööstitus seisukorras, kuid juba aasta pärast, kinnitasid töötajad, see territoorium muutub. See territoorium on ainulaadne ja tuntud mitte ainult sõjasadama pärast.

Rüüstasid ära ja andsid NATO-le: Nõukogude armee pärand Baltimaades >>

Tsaariajal hakati Hara lahe ääres esimesena Eestis valmistama kuulsat vürtsikilu ning Eesti iseseisvuse esimestel aastatel ehitati siin legendaarne purjekas "Tormilind". 

Вид на развалины советского завода
© Sputnik / Денис Пастухов
Vaade Nõukogude tehase varemetele

Hara sadama võrgulehe kohaselt on projekt "Hara sadama väljaarendamine" mõeldud kohalike ja välismaiste ajalugu armastavate inimeste ligimeelitamiseks ning Hara väikelaevade sadama taastamiseks mille käigus rekonstrueeritakse ka ajalooline sadamahoone.

Idee viib ellu mittetulundusühing Hara Sadam MTÜ ning rahalise toetuse annavad sellele Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 

Реконструкцию порта Хара поддержал и Евросоюз
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadama taastamist toetas Euroopa Liit

Tööd, nagu Sputnik Eesti korrespondent veenduda võis, on väga palju. Sadamasilla juures on vaid mõned väikesed paadid, hooned on lagunenud ja graffitit täis. 

Стены и внутри, и снаружи исписаны граффити
© Sputnik / Денис Пастухов
Graffiti on maalitud seintele seest ja väljast.

Silt seinal hoiatab muuli võimaliku varingu ohu eest, kuigi kalamehed püüavad seal muretult kala. 

Tulevasele laiaulatuslikule rekonstrueerimisele viitavad ainult infotahvlid ja sissepääsutasu. Väärib märkimist, et see pole eriti kõrge - viis eurot täispileti eest. 

В порту Хара уже появились первые информационные стенды
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadamas on juba ilmunud esimesed infostendid.

Kolm infotahvlit vestavad Hara lahe elust huvitavaid üksikasju. Esimene pajatab rändrüütlitest. Nii oli siin juba tsaariajal rannakaitse. Randrüütlid liikusid ratsa ja püüdsid salakaubavedajaid - kontrollisid saabuvaid ja väljuvaid laevu, korraldasid kaldal varitsusi. Randrüütlid kaotati Eesti ja Balti riikide territooriumil 1780. aastal.

Hara saare vastas asuva kaljusel neemekaldal oli nii tsaariajal, kui ka esimese Eesti Vabariigi ajal piirivalvekordon. Nõukogude ajal kasutasid kordonit piirivalvurid ja lähedale ehitati sõjaväesadam. Seal paiknes sõjaväeosa number 53083, mis asutati 1953. aasta septembris. Algselt nimetati teda "Laevastiku esimeseks polügooniks" ja see allus Leningradis asuvale Merelaevastiku Esimesele Teaduslikule Uurimisinstituudile. Polügooni "teaduskeskus" asus Suurpea suures sõjaväelinnakus, sadamas paiknes aga "tehniline keskus". 

Бывший завод по размагничиванию подлодок производит впечатление загадочности
© Sputnik / Денис Пастухов
Endine allveelaevade demagnetiseerimise tehas jätab saladusliku mulje.

Kõige olulisemaks tegevuseks polügoonil oli laevade, sealhulgas allveelaevade demagnetiseerimine, mis muutis need magnetmiinidele "nähtamatuks". Seadmed asusid Hara lahe keskel sügaval vee all. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist viidi Hara polügooni varustus 1993. aastal Leningradi oblastisse.

Teine stend räägib Hara lahes asuvast samanimelisest saarest. See umbes 11 hektari suurune saar on kaldalt selgesti nähtav. Ta on peaaegu täielikult kaetud metsaga ja kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Kohalikud elanikud peavad oma saart uhkusega kuulsate Tallinna kilude sünnikoduks. Just siin alustati 1870. aastal esimesena Eestis vürtsikilude konservide tootmist nime all "Revelskie kilki".

Hara saarel asuva tööstuse asutas Kolga mõisa kirjutaja Valdemar R. Sörensen, kes võttis saare 1860. aastal rendile. Vürtsikilude tootmine toimus 19. sajandi lõpus kuues hoones. Kahes võeti kala vastu, puhastati, pesti ja soolati. Ülejäänud neljas hoones olid konservikarpide valmistamise töökoda, sepikoda, vürtside ladu ja jääkamber (kelder).

Aksi saar on ainulaadne "taldrik" Soome lahes >>

Tol ajal töötas saarel enam kui 300 inimest: kalurid, plekksepad, pakendajad, transporditöölised, meremehed ja soolajad. Pärast Sörenseni surma 1892. aastal tekkis kalatootmises 20-aastane paus, mille järel ettevõtja Feodor Malahhov kalatööstuse välja ostis ja hakkas tegelema lesta ja kilu suitsutamise ning vürtsikilu tootmisega, mis kestis kuni 1932. aasta majanduskriisini. 

В порт Хара могут заходить только небольшие суда
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadamasse saavad siseneda ainult väikesed laevad.

Hara saarel oli 15,2 meetri kõrgune tuletorn, mille valgus oli nähtav kümne meremiili kauguselt. 1954. aastal ehitati tuletorn vastavalt sõjasadama vajadustele ümber, selle kõrgus suurenes, kuid 1980. aastate lõpus see vajaduse puudumisel lammutati.

Säilinud on ainult torniosa, mille otsas on navigatsioonimärgina kasutatav metallist südamikuga punane kooniline silinder. Praegu pole metsa kasvanud endist tuletorni enam kaugelt näha.

Kuni Teise maailmasõjani elasid Hara saarel mitu perekonda ja Tallinnas elavad baltisakslased käisid seal aktiivselt puhkamas. Nende jaoks ehitati puidust suvilad ja kahekorruseline pansionaat, tegutses kõrts. Tol ajal pääses mandrilt saarele puidust sildu mööda. 

Птицам на остатках былого величия сидеть комфортно
© Sputnik / Денис Пастухов
Linnud saavad endist hiilgust nautida ohutult.

Kolmas stend jutustab, et Haras oli laevatehas, kus eelmise sajandi 20. aastate alguses ehitati Eesti ajaloo üks kõige ilusamaid purjekaid – "Tormilind". Selle purjeka saatus kujunes keeruliseks. 1937. aastal läks "Tormilind" Hiiumaa juures karile ja uppus. Mõni aasta hiljem leiti purjekas siiski üles, tõsteti välja ja tehti uuesti merekõlbulikuks. 

Эстонский парусник Тормилинд. 1922 г.
© Фото : из личного архива Аарне Вайгу
Eesti purjekas "Tormilind" 1922. aastal.

1940. aastate alguses jõudis "Tormilind" Teie maailmasõja ajal teenida Nõukogude ja seejärel Saksamaa laevastikus kuni oma "surmani". Arvatakse, et 1944. aastal purjelaev kas uppus pommitamise tõttu Kieli lahes või läks Aalborgi lahes miinile.

Samal teemal

Veeteede Amet: võimas stardipauk Eesti laevanduse uuele ajajärgule
Aksi saare õrn ja omapärane loodus
Mereväe sõjalaevad osalevad Soome laskeharjutustel
Kalasadamad kutsuvad külla
Tagid:
vürtskilu, Teine maailmasõda, mereväebaas, väeosa, allveelaev, sõjalaev, sadam

Peamised teemad