12:12 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Kersti Kaljulaid kõnelemas Balti keti 30 aastapäeva puhul Lillis

Eesti president võrdsustas NSV Liidu natsi-Saksamaaga

© Фото : страница Керсти Кальюлайд в ФБ
Eesti uudised
lühendatud link
115 0 0

President Kersti Kaljulaid ei lasknud Balti keti 30. aastapäeva puhul peetud kõnes kasutamata võimalust rääkida Nõukogude Liidu "õudustest", pannes võrdusmärgi NSV Liidu ja Kolmanda Reichi vahele.

TALLINN, 24. august — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles, et 1939. aasta Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungileping, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi pakt, sõlmiti "võrdsete režiimide vahel".

Aktsiooni eesmärk oli juhtida maailma tähelepanu 1939. aastal allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktile, mis Balti riikide väitel lõi eeldused nende vabariikide järgnevaks liitmiseks Nõukogude Liiduga. 

Слева направо: Валдис Затлерс (президент Латвии в 2007-2011 годах), Керсти Кальюлайд и Раймондс Вейонис (президент Латвии в 2015-2019 годах)
Vasakult: Valdis Zatlers (Läti president 2007-2011), Kersti Kaljulaid ja Raimonds Vejonis (Läti president aastatel 2015-2019)

Kersti Kaljulaid pidas 23. augustil Viljandimaal Lilli piiripunktis Balti keti aastapäeva puhul piduliku kõne, kus ta ühendas sümboolselt käed Läti kahe endise presidendi Valdis Zatlersi ja Raimonds Vejonisega. Kaliulaidi sõnul seisid inimesed Balti ketis "vale ja kurjuse vastu ning demokraatia ja vabaduse eest".

Presidendi sõnul oli selle "moonutatud süsteemi" sümboliks Baltimaade ja paljude teiste rahvaste elanike jaoks 1939. aastal sõlmitud Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi pakt.

ütles Kaljulaid.

Ta rõhutas, et selle kokkuleppe tulemusel okupeeris Nõukogude Liit Baltimaad ja Balti kett aitas juhtida sellele ebaõiglusele maailma tähelepanu.

"Okupatsioon" kui mugav poliitiline ettekääne

Baltimaade võimud demoniseerivad jätkuvalt 1939. aasta Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungilepingut, väites, et Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks jagav salaprotokoll lõi eeldused Balti vabariikide järgnevaks liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Ajaloolaste ja ekspertide katsed veenda eestlasi, et neil kahel sündmusel pole omavahelist seost, pole seni õnnestunud. Pealegi on Eesti võimud peaaegu kolm aastakümmet kestnud taasiseseisvuse aja jooksul ühiskonnale peale surunud mõtte, et kommunismil ja natsismil pole mingit vahet.

Venemaa ajaloolane ja Venemaa sõjaajaloo seltsi teadusosakonna juhataja Juri Nikiforov seletab Baltimaade sellist suhtumist asjaoluga, et nende riikide poliitilise eliidil on ilma Molotovi-Ribbentropi paktita võimatu põhjendada "okupatsiooni", millele on üles ehitatud kogu nende nõukogudejärgne riiklus.

See nõukogudejärgse perioodi kontseptsioon oli aluseks osa Baltimaade elanikkonna ilmajätmisele mitmetest poliitilistest ja kodanikuõigustest, näiteks õigusest asuda kõrgetesse riigiametitesse ja õigusest erastamisele, ütles Nikiforov.

© Sputnik / Нина Зотина
Venemaa sõjaajaloo seltsi teadusosakonna juhataja Juri Nikiforov

Ajaloolane kutsus ka üles mitte idealiseerima enne augustit 1939 eksisteerinud Balti riike, märkides, et 30-ndate lõpus olid Balti vabariikides sisuliselt autoritaarsed režiimid.

Samal arvamusel on ka Venemaa ajaloolane Vadim Truhhatšov, kelle sõnul üritavad Balti riigid minevikuga spekuleerides ja Molotovi-Ribbentropi pakti olemust moonutades end kuritegude kaasosalistest nende ohvriks muuta. Ta tuletas meelde, et kõik Balti vabariigid sõlmisid Saksamaaga mittekallaletungilepingud, "kusjuures neid saab tõlgendada pigem liitlaslepingutena".

Vadim Truhhatšovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit: 

Venemaa juhtkond on korduvalt kinnitanud, et Baltimaade annekteerimine NSV Liidu poolt oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise õigusega, seega ei saa rääkida mingist "okupatsioonist".

Lugege lisaks:

Samal teemal

Kaljulaidi eesti keel kui "tola kirjatud märss"
Kaljulaid ESTO avamisel: peame mõtlema ja käituma kui üleilmne rahvas
Presidendi taasiseseisvuspäeva kõne - kuidas luua ilusat legendi
Tagid:
kõne, Viljandimaa, Molotov-Ribbentropi pakt, Kersti Kaljulaid, president, Eesti

Peamised teemad