06:38 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Edgar Savisaar Sputnik Eesti pressikeskuses

Savisaart kõik toimuv ei rõõmusta, kuid hea, et Eesti on iseseisev

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
10310

Tähtsaimast sündmusest Eesti teel iseseisvuse poole — Balti ketist — on möödunud kolmkümmend aastat. Sputnik Eestiga jagas oma mälestusi selle rahuliku meeleavalduse korraldaja, kunagine Rahvarinde liider Edgar Savisaar.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Svetlana Burceva. Tuntud poliitik, Eesti Rahvarinde juht, esimene peaminister, Keskerakonna asutaja ning endine esimees Edgar Savisaar külastas taas Sputnik Eesti pressikeskust. Seekord sai kohtumise ajendiks Balti keti 30. aastapäev.

Külaline meenutas, et 1989. aastal eelnes Balti keti korraldamisele Moskva komisjon, mis oli moodustatud poliitilise ja õigusliku hinnangu andmiseks 23. augustil 1939 sõlmitud Nõukogude–Saksa mittekallaletungilepingule. Edgar Savisaar oli tollal üks komisjoni juhi Aleksandr Jakovlevi asetäitjatest ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.

Poliitiku sõnul toetas enamik komisjoni liikmeid tollal Balti vabariike ja komisjoni otsuselt, milles Molotovi–Ribbentropi pakt hukka mõisteti, puudus vaid Mihhail Gorbatšovi allkiri. Kuid Nõukogude Liidu liider venitas oma resolutsiooniga ligi aasta, millest saigi Balti keti ettekääne.

See ei olnud kaugeltki pidupäevane üritus

Edgar Savisaar rõhutas, et 1939. aastal mittekallaletungipaktile alla kirjutades jätsid Molotov, Ribbentrop ja dokumendis fikseeritud otsuste vastuvõtmisel osalenud isikud sisuliselt kolm Balti riiki iseseisvusest ilma — „see on kibe ajaloolehekülg“. 

В пресс-центре Sputnik Эстония в формате пресс-конференции  встреча с лидером Народного фронта Эдгаром Сависааром
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kohtumine kunagise Rahvarinde juhi Edgar Savisaarega Sputnik Eesti pressikeskuses 

„Balti keti“ peaeesmärk oli näidata nii Moskvale, Mihhail Gorbatšovile kui ka kogu maailmale, et neil on hädasti vaja „Balti küsimusega“ tegelda, sest see on oluline kõigile.

Sisuliselt sai Balti ketist üks tähtsamaid sündmusi Eesti iseseisvumise teel. Seejuures, arvab poliitik, oli Eesti väljaastumine Nõukogude Liidust kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses oli ainult aja küsimus.

Sellele faktile aitas paljuski kaasa nii Eesti elanike kui ka Nõukogude Liidu juhtkonna ja Eesti poliitikute tark käitumine üsna ärevas olukorras, on Savisaar kindel.

„Kes ei taha vabadust? Kes ei taha iseseisvust? Muidugi, meie tahtsime ka,“ ütles poliitik ja lisas, et oli ise unistanud sellisest absoluutsest iseseisvusest, mis oli Eestil veel 1939. aastal. Kuid Savisaare sõnul oli ka neid, kes unistasid „idast lahkudes ühineda läänega“. Ka Eesti praegune  Euroopa Liidu liikme staatus vastab pigem ühiskonna selle osa soovidele.

Muidugi paneb ELi liikme staatus Eestile oma piirangud ja kohustused, kuid teatud iseseisvus on säilinud, mis pole sugugi halb, arvab Edgar Savisaar.

Aga vot millest Eesti on viimastel aastatel ilma jäänud - põllumajandusest, märkis ta ja tõi näiteks Venemaa, kus põllumajanduse käsi käib märksa paremini.

Kuidas vabadus paneb pea ringi käima ja jätab kodust ilma

Paljud Eestis elavad venelased toetasid vabariigi väljaastumist NSV Liidust ja seisid ka Balti ketis. Seejuures ei varjanud paljud neist kartust, et Eestis hakatakse ehitama eestlaste riiki — mingis osas oli neil õigus. 

Акция Балтийская цепь 23 августа 1989 г.
© Sputnik / Юрий Абрамочкин
Balti kett 23. augustil 1989

Seejuures möönis poliitik, et kaugeltki kõik sündmused iseseisvas Eestis ei ole talle kui poliitikule ja kodanikule rõõmu teinud. „Kahjuks on olnud selliseid sündmusi, mida ma ei pea õigeks. Mulle tundub, et vabaks saades kaotavad paljud pea,“ märkis Savisaar.

Põhiliseks selliseks ebaõigeks otsuseks peab poliitik omandireformi. Selle reformi tagajärjel kaotasid paljud Eesti elanikud — sealhulgas need, kes olid seisnud Balti ketis —, oma kodu. 

Riik ei tulnud selles küsimuses kuidagi kohalikele omavalitsustele appi. Ja ometi jääb väikeriigi jaoks peamiseks tema iseiseisvuse säilimise fakt, arvab poliitik. Aga kui miski praeguses Eesti riigis tema kodanikke ei rahulda, tuleb üheskoos selle kallal töötada.

Sama ketiga aheldatud

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 23. augustil 1989 võttis üle miljoni Eesti, Läti ja Leedu elaniku üksteisel käest ja moodustas ligi 700 kilomeetri pikkuse inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Selle aktsiooniga püüdsid nad maailmale näidata, kui tugevasti janunevad nad omariikluse järele väljaspool NSV Liitu. 

Акция Балтийская цепь 23 августа 1989 г.
© Sputnik / Юрий Абрамочкин
„Balti kett“ 23. augustil 1989

Veidi rohkem kui aasta enne seda sündmust, 1988. aasta aprillis, oli asutati Eestis perestroika ehk uutmise toetuseks Rahvarinne. See oli kodanikualgatuse korras sündinud poliitiline liikumine ja ühtlasi kõige suurem massiliikumine Eesti ajaloos. Edgar Savisaar juhtis Rahvarinnet ja oli üks isemajandava Eesti (IME) kava autoritest.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Edgar Savisaar Eesti venelastest: ärge arvake, et nad on teisejärgulised inimesed
Edgar Savisaar: Kaljulaid kohtub Putiniga edaspidigi
Savisaar Kaljulaidi EKRE-kriitikast: president ei saa vaid ühele kaardile panustada
Tagid:
pressikeskus, Sputnik, Edgar Savisaar, Eesti

Peamised teemad