13:57 15. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Venemaa Balti-uuringute ühenduse esimees Nikolai Meževitš

Vene vägede Eestist väljaviimise osaline jagab mälestusi

© Sputnik /
Eesti uudised
lühendatud link
107 0 0

Endine Nõukogude Liidu ja Venemaa delegatsiooni nõunik läbirääkimistel Eestiga Venemaa vägede väljaviimise üle Eesti territooriumilt ja praegune Venemaa Balti-uuringute ühenduse esimees räägib tollastest keerulistest oludest.

TALLINN, 31. august — Sputnik. Eesti võimud püüdsid pidevate provokatsioonidega Vene sõjaväelaste ja nende pereliikmete suhtes Vene vägede Eestist väljaviimise protsessi "kiirendada", rääkis Venemaa Balti-uuringute ühenduse (Российская ассоциация прибалтийских исследований) esimees Nikolai Meževitš nende 25 aasta taguste vahetu pealtnägijana — tollal oli ta Nõukogude ja Venemaa delegatsiooni nõunik läbirääkimistel ametliku Tallinnaga — intervjuus Sputnik Eestile.

Moskva sidus vägede väljaviimise sõjaväepensionäride staatusega

Meževitši sõnul algas läbirääkimiste protsess Moskva ja Tallina vahel juba nõukogude ajal, ja Eesti tõstatas Nõukogude Liidu delegatsioonile, mida juhtis Anatoli Sobtšak, Nõukogude vägede Eestist väljaviimise teema. Nõukogude delegatsioon sai Eesti murest aru, kuid pidas läbirääkimiste põhiteemadeks hoopis kodakondsus-, majandus- ja omandiküsimusi.

Pärast NSV Liidu lagunemist jätkas läbirääkimisi nüüd juba Venemaa vägede Eestist väljaviimise teemal 1992. aastal Venemaa delegatsioon eesotsas eriülesannetega saadiku Vassili Sviriniga. Ta sidus vägede väljaviimise sõjaväepensionäride tulevase staatusega.

Muide, Venemaa delegatsiooni koosseisu kuulus kindralite ja admiralide hulgas ka tollane Venemaa sõjalaevastiku juhataja, mis näitab, kui oluliseks Venemaa neid läbirääkimisi pidas. Samal ajal Eesti sõna otseses mõttes pressis Venemaalt otsust välja, püüdes vägede, mida, muide, oli Eesti territooriumil suhteliselt vähe, väljaviimist igati kiirendada.

Kuidas Eesti võimud Vene vägede väljaviimist "kiirendasid"

Ajaloolase sõnul kasutasid Eesti võimud protsessi kiirendamiseks mitmesuguseid provokatsioone, muuhulgas Eesti kaitseväe- ja paramilitaarsete üksuste rünnakuid Venemaa sõjaväelaste vastu nende desarmeerimise eesmärgil ning ähvardasid nende pereliikmeid. Kõik sellised juhtumid on dokumenteeritud Venemaa relvajõudude väeosade komandöride raportites. 

Эшелон с военной техникой
© Sputnik / Давид Хизанишвили
Ešelon sõjaväetehnikaga

Vene vägede väljaviimise "kiirenemine", millest nüüd kirjutavad Eesti ajakirjanikud, kellest enamik ei ole probleemiga üldse kursis, toimus keerulistes oludes. Venemaa delegatsioon lähtus eeldusest, et vägede väljaviimine on vältimatu, ja tal polnud selles mingeid illusioone. 

Küsimus oli ainult selles, kuhu konkreetselt väed viia. Eestlased ütlesid: "Viige kasvõi lageda taeva alla." Kuid vägesid lageda taeva alla viia ei kavatsenud keegi, isegi sellistes tingimustes, seda enam, et alles äsja olid välja viidud väed endisest Saksa Demokraatlikust Vabariigist ja Poolast.

"Välksõjad" Venemaa vastu ei lähe Tallinnal enam läbi

Olukord oli Venemaa kaitseministeeriumi majutusteenistuse jaoks väga keeruline, meenutas Meževitš. Toonane president Boriss Jeltsin võttis sõjaväelaste argumente kuulda ega lasknud Vene vägesid välja viia1993. aastal, kuigi Eesti seda nurus. 

арельеф Бориса Ельцина в Таллинне
Boriss Jeltsini bareljeef Tallinnas
Venemaa viis oma väed Eestist välja 1994. aastal ja sellega lugesid Moskva ja Tallinn küsimuse ammendatuks. Pole mingit kahtlust, et Vene vägede viibimine Eestis ei vastanud Venemaa huvidele, rõhutas ajaloolane.

"Tolleaegne Eesti diplomaatia oli väga agressiivne ja kasutas sisuliselt välksõja taktikat. Praegu see tal enam välja ei tule ja see ärritab Tallinna," ütles Meževitš lõpetuseks.

Mis sai Eestisse jäänud Vene sõjaväe varast 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et viimased Vene sõjaväelased lahkusid Eestist 31. augustil 1994. Kuu aega varem, 26. juulil, olid president Lennart Meri ja Boriss Jeltsin allkirjastanud sellekohase kokkuleppe. Vene sõjaväel tuli Eestisse maha jätta tohutu hulk vara: taristu, hooned, kaid, laod, lennuväljad ja muud militaar- ja tsiviilobjektid. 

Eesti võimud ei osanud Vene armee hinnalist pärandit kasutada ja miljardeid dollareid väärt keerukad tehnilised objektid (näiteks allveelaevnike õppekeskus Paldiskis) langesid vanametalliküttide saagiks.

Praegu elab Eestis 4905 nõukogude sõjaväepensionäri. Venemaa ja Eesti on sõlminud kokkulepped, mis võimaldavad tagada sõjaväepensionäridele Venemaa seadustega ettenähtud sotsiaalprogrammid. 

Один из двух крупнейших в мире учебных центров подводного флота, более известный из-за огромной территории как Пентагон
© Фото : из личного архива Г.А.Симоняна
Üks kahest maailma suurimast allveelaevastiku õppekeskusest, mida hiiglaslike mõõtmete tõttu hüüti "Pentagoniks"
Sõjaväepensionärid saavad soodustusi tervishoiu valdkonnas, neile eraldatakse Venemaa föderaaleelarvest raha proteesimiseks Eesti raviasutustes, soodushinnaga tuusikuid taastusraviks Venemaa kaitseministeeriumi sanatooriumides ja puhkekodudes ja palju muud sotsiaalabi.

Venekeelset intervjuud saate kuulata siit: 

Lugege lisaks:

Muinaslugu: kuidas Vene väed tegelikult Baltimaadest lahkusid

Jevgeni Broi: Baltimaades suhtutakse Afganistani veteranidesse ükskõikselt

NATO hõivab geopoliitilise ruumi

Samal teemal

Venemaa on baltlastele hirmsasti kätte maksnud: nende tähtsaim kaup ei maksa enam midagi
Justiitsminister autasustas Vene vägede lahkumise aastapäeval Hitleri käsilasi
Välksõda Ukraina moodi: Donbass Ukraina sõjaväelaste ootuses
Tallinnas ja Narvas tähistatakse Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise aastapäeva
Tagid:
pensionärid, tagatis, lahkumine, väeüksus, Venemaa, Eesti

Peamised teemad