14:44 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Kliimastreik Tallinnas

Greta Thunbergi jälgedes — järjekordne kliimastreik Tallinnas

© Sputnik / Денис Пастухов
Eesti uudised
lühendatud link
Tallinna uudised (306)
44 0 0

Eestis on toetatud Rootsi koolitüdruku käivitatud algatust "Reeded tuleviku nimel" (Fridays For Future) pikettidega paljudes linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kärdlas ja Kuressaares.

TALLINN, 28. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov, Oleg Leontjev. Reedel, 27. septembril toimus Tallinnas Riigikogu hoone ees pikett, kus osalesid keskkonnaaktivistid ja need, kes peavad meie planeedi ökoloogilist seisundit kliimamuutuste näol masendavaks.

Климатический пикет в Таллинне
© Sputnik /
Kliimastreik Tallinnas

Sellistest meeleavaldustest osavõtjateks olid seni enamasti koolilapsed ja üliõpilased, kuid nüüdsel ajal pole vanusel määravat tähtsust. Nõnda on seekordses aktsioonis kaasalöönute keskmine vanus eelmise meeleavaldusega võrreldes mõneti tõusnud. Meeleavaldusel olid kohal ka mõned välismaalased.

Студентки Каролина и Ания (слева направо)
© Sputnik / Денис Пастухов
Carolina ja Anna

Nii olid näiteks kaks piketeerijat tulnud lausa teisest maailma otsast. Tallinna õppima tulnud Carolina ja Anna olid pärit vastavalt Costa Ricast ja USA Hawaii osariigist.

"Tegemist on rahvusvahelise kampaaniaga ja me toetame seda sõltumata sellest, mis paigas me siin maakeral parajasti viibime," ütlesid neiud Sputnik Eestile.

Ka opositsioon tunneb kliimamuutuste pärast muret

Enne piketi algust palusid selle korraldajad piketeerijatel otsekohe kõrvaldada igasuguse erakonnasümboolika, kuna ametlikult ei toeta nende kampaaniat ükski poliitiline jõud. Aga sellest väitest hoolimata oli piketeerijate hulgas näha mõndagi tuntud poliitikut.

Рийна Сиккут (справа)
© Sputnik / Денис Пастухов
Riina Sikkut (paremal)

Nii näiteks olid võitlust kliimasoojenemise vastu toetama tulnud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad endised tervise- ja tööministrid Riina Sikkut ja Jevgeni Ossinovski.

Евгений Осиновский (слева)
© Sputnik / Денис Пастухов
Jevgeni Ossinovski (vasakul)

Kohal oli ka erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova, kes tuli meeleavaldusele koos lapsega, ning tema parteikaaslane Aleksander Laane. Kohal olid ka Elurikkuse Erakonna aktivistid.

Võitlusse elukeskkonna eest peab igaüks oma panuse andma

Dmitri ja Sofia ütlesid Sputnik Eestile, et piketist said nad teada suhtlusvõrgustiku postitusest ja tulid seda toetama, et võimalikult rohkem rahvast hakkaks mõtlema elukeskkonna hoidmisele.

Участники климатического пикета Дмитрий и София
© Sputnik / Денис Пастухов
Dmitri ja Sofia

"Tuleb valida rohelisemad liikumisviisid ja mõistlikumalt tarbida. Oluline on see, et me üheskoos selles suunas läheksime – nii poliitikud kui lihtsad inimesed," sõnas Sofia.

"Meie kõik oleme selle probleemi osalised ja meie kõik saame selle lahendada. Siin ei ole sõpru ega vaenlasi, ehkki ma näen mõningaid provokatsioonilisi plakateid teatud poliitiliste jõudude suhtes. Me kõik teeme vigu, seetõttu pole vaja süüdlasi otsida, vaid tehtud vigu parandada, muuta maailm paremaks," nõustus temaga Dmitri.

Strandberg: maakera ei kannata enam inimest välja

Kunagine parlamendisaadik ning nüüdne energiamajanduse ja keskkonnaküsimuste ekspert Marek Strandberg, kes pole ka roheliste liikumises kaugeltki võõras mees, ütles Sputnik Eestile, et kliimakriis on tõsine probleem mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks.

Участник пикета Марек Страндберг
© Sputnik / Денис Пастухов
Marek Strandberg

"Niisugust polaaralade jääliustike sulamiskiirust nagu nüüd ei ole esinenud miljoni aasta vältel ning Venemaalgi jääb Siberi jõgede veetase üha madalamaks, mis kõik ühtekokku näitab meile, et planeediga toimub midagi drastilist," lausus ta.

Põhjus seisneb tema meelest juuripidi selles, et meie planeedi pind ei kannata enam inimtsivilisatsiooni survet välja.

"Elu Maalt ei lahku, kuid inimese jaoks sama mugavaid tingimusi nagu varem – neid enam ei tule. Me protesteerime praeguste tehnoloogiate ja neile tugineva majanduse vastu," märkis Strandberg. Ta on kindel, et üldine muutus lääneriikide suhtumises kliimaküsimusse avaldab juba väikestviisi mõju ka Eesti võimudele.

Климатический пикет в Таллинне
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

"Sellised poolikud meetmed nagu biokütus probleemi ei lahenda. Vaja on aktiivsemalt tegelda niisuguste puhaste energiaallikatega nagu päike, tuul ja vesinik, mille päralt on tulevik," sõnas ta kokkuvõtteks.

Mida Eesti valitsus peaks tegema

Piketeerijate põhilised nõudmised seisnesid selles, et kliimakriisi küsimus peaks olema Eesti poliitikas esmatähtis ning valitsusel tuleb esitada täpne tegevuskava keskkonnakaitse valdkonnas.

Участники климатического пикета в Таллинне
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

Nad leiavad, et nii Eesti kui ka Euroopa valitsusasutused on kohustatud rakendama hulka abinõusid selleks, et tagada inimkonnale turvaline tulevik ja et globaalne kliimasoojenemine ei ületaks kriitilist murdepunkti, milleks on 1,5 kraadi Celsiuse skaalal.

Selsamal päeval toimusid samateemalised meeleavaldused üle kogu maailma. Kampaania "Reeded tuleviku nimel" algatas Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg. Aasta tagasi hakkas Rootsi keskkonnaaktivist igal reedel koolist puuduma, et parlamendi juures piketeerida, tänavu septembris aga esines ta ÜRO-s sütitava kõnega kliimakatastroofist.

Greta Thunbergi nõudmiste seas on süsihappegaasi heitmete järsk vähendamine, metsade taastamine, üleminek taastuvatele energiaallikatele jm.

Milles peitub kliimapikettide iva

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et Eestis on perioodiliselt toimunud piketid "Reeded tuleviku nimel". Nii toimus Tallinnas 19. märtsil suur meeleavaldus, kus tulid kokku valdavalt koolinoored.

  • Плакаты участников климатической забастовки
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Участники климатического пикета в Таллинне
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Активисты из общества защиты животных Loomus
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
  • Участник климатической забастовки
    Kliimastreik Tallinnas
    © Sputnik / Денис Пастухов
1 / 4
© Sputnik / Денис Пастухов
Kliimastreik Tallinnas

2015. aastal kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi kliimakonverentsile, kus püstitati pikaajaline eesmärk: tagada, et keskmise temperatuuritõus meie planeedil jääks alla kahe kraadi Celsiuse järgi. Kuid klimaleppe raames sätestatud kohustused, sealhulgas Euroopa Liidu lubadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra võimaldavad parimal juhul ohjeldada temperatuuritõusu keskmiselt kolme kraadi võrra.

Jätkuva kliimasoojenemise tagajärjed võivad olla katastroofilised: üha sagenevad loodusõnnetused, rannikualade üleujutused, kauem kestvad põuaperioodid ja lõpptulemusena nälg, liikide väljasuremine ja uued migratsioonivood.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд на 74-й сессии Генеральной Ассамблеи ООН
© REUTERS / LUCAS JACKSON
President Kersti Kaljulaid ÜRO Peaassambleel

New Yorgis ÜRO Peaassambleel esinedes kõneles Eesti president Kersti Kaljulaid sellest, kes peab päästma meie planeedi ökoloogilisest katastroofist, ja tuletas meelde ka Eesti panust sellesse õilsasse tegevusse.

Rõhutamaks kliimasoojenemise vastase võitluse tähtsust, oli Kaljulaidil ÜRO Peaassambleel kõnet pidades seljas kleit Antarktika kujutisega – pildiga mandrist, mille jääliusikud kliimamuutuste tõttu meeletu kiirusega sulavad.

Loe lisaks:

Teema:
Tallinna uudised (306)

Samal teemal

Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Antarktika sulab kiiremini kui kunagi varem
Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat
Uuring: maailma ookeanid soojenevad kiirenevas tempos
Tagid:
Eesti, maailm, Tallinn, pikett, kliima

Peamised teemad