14:35 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Lapsed matemaatikat õppimas

Kas kõik vahendid on head, kui Eesti koolides õpetajaid napib?

© Sputnik / Kirill Braga
Eesti uudised
lühendatud link
Õigus emakeelsele haridusele (23)
3410

Eestis on ammust ajast teravaks probleemiks õpetajate puudus, mistõttu tunde hakkavad andma teiste alade spetsialistid, kes läbivad kaheaastased ettevalmistuskursused. Sputnik Eesti uuris, kas selline abinõu on tõhus.

TALLINN, 30. september — Sputnik, Ilona Ustinova. Eestis on juba mitu aastat käinud programm „Noored kooli“, mis valmistab kahe aastaga ette neid, kes varem ei ole olnud pedagoogikaga seotud. 

Õpilane koolipingis
© Sputnik / Константин Чалабов

Septembris algas uus kandidaatide valimine. 

Peamised valimiskriteeriumid on kõrgharidus (mis tahes erialal), eesti keele oskus vähemalt tasemel B2 ja sisemine motivatsioon, et võimalikult palju õpilasi saaks hea hariduse. Kandidaadi vanus ei ole oluline.

Juba esimesel õpiaastal hakkavad programmis osalejad õppimise kõrvalt koolides töötama õpetades 1.–9. klasside õpilasi.

Kas selline meetod ei avalda mõju hariduse kvaliteedile, seda küsis Sputnik Eesti mitme kooli direktorilt.

Tulevad ainult julged ja motiveeritud

Üks programmi „Noored kooli“ partnerkoolidest on Ehte Humanitaargümnaasium. Selle direktor Õnnela Leedo-Küngas rääkis Sputnik Eestile, kas ta on rahul uue personali ettevalmistamisega.

Ja kuigi ta usaldab projekti kaasatud tudengeid, ei asenda miski vestlust kandidaatidega, sest on oluline teada saada inimese vaated õpetamisele. Direktori sõnul võivad teiste alade inimetest saada head õpetajad, kes kasutavad valitud aine õpetamisel eelmise töö käigus omandatud teadmisi.

See, et õpetajad tulevad kooli pärast nii lühikest koolitust, Leedo-Küngast ei sega ning tema sõnul pole selle vastu ka õpilaste vanemad.

„Vahel ei piisa isegi kümnest aastast õpingutest. Vajalikud teadmised ja oskused saab õpetaja enamasti alles töö käigus. Minu kogemus on näidanud, et projekt „Noored kooli“ on väga intensiivne ja efektiivne,“ ütles Leedo-Küngas.
Kõige rohkem napib üldhariduskoolides tema sõnul loodusainete õpetajaid, raske on leida ka võimekat eesti keele õpetajat vene kooli.

Ellu jääb tugevaim

Tallinna Kunstikooli direktori Märt Sultsi arvates liituvad paljud projektiga „Noored kooli“ lihtsalt selleks, et ennast proovile panna või uusi kogemusi saada. Ise tutvus ta projektiga alles mõni aasta tagasi ja märkis, et kõigest 20% lõpetanutest jääb koolisüsteemi ja jätkab enesetäiendamist pedagoogina.

„See sõltub ka sellest, millisesse kooli nad satuvad, kui kiiresti suudavad kohaneda, milliste õpilastega nad kohtuvad, kas juhtkond toetab neid või viskab nad nagu kassipoja vette ja ütleb, et uju välja,“ ütles Sults.

Политик с большим опытом работы директором школы Мярт Сультс
© Sputnik / Владимир Новиков
Märt Sults

Ta lisas, et sageli antakse sellistele kogenematutele õpetajatele väikesed klassid raskete lastega ja juba aasta-pooleteise pärast kaob neil soov koolis töötada.

Ta peab kaheaastase koolituse läbinute kooli tööle võtmist täiesti mõttetuks. Eriti häirib teda fakt, et selline õpetaja pannakse klassi ette seisma ja võrdsustatakse nendega, kellel on seljataga juba kümneaastane töökogemus või vähemalt pedagoogiline kõrgharidus.

„See ei ole üldse õige. Ma ei arva, et see programm annab pikaajalise efekti, pigem lükkab see õpetajate kriisi poolteist aastat edasi nagu arstidelgi. Nii et see ei ole lahendus,“ on Sults kindel.

Esimese asjana tuleb tema meelest selgesti defineerida mõiste „õpetaja“: kas see on inimene, kes seisab klassi ees, või see, kellel on pedagoogiline kõrgharidus ja kutseoskused.

„Seni pole riik ja haridusministeerium arusaadavalt defineerinud, kes on õpetaja,“ märkis Sults.

Parem pool muna kui tühi koor

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža arvab, et nii lühikese ajaga on võimalik pedagoogiks saada ainult harvadel erandjuhtudel. Enamasti seda tema tähelepanekute järgi ei juhtu.

Ühest küljest, nagu ütles Garanža, sööb vanakurat hädaga kärbseidki, aga laias laastus on need üksikjuhtumid, kui verivärskel pedagoogil tekib tõesti tahtmine kooli jääda. Isegi bakalaureusekraad ei tähenda alati, et inimene jääb pidama haridussüsteemi.

Директор Линнамяэского русского лицея Сергей Гаранжа
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža

„Kui oli programm „Tagasi kooli“, võtsime vastu niinimetatud spetsialiste. Võib-olla oleme halvad juhendajad, aga midagi head sellest välja ei tulnud. Inimesed ei jää koolidesse,“ ütles Garanža.

Lapsed järgnevad neile, kes jutustavad huvitavalt

Oma arvamust lühiajalise õpetajate ettevalmistamise programmi kohta avaldas ka Peterburi 619. Keskkooli (ГБОУ СОШ № 619) direktor ja linna haridusnõukogu liige Irina Baikova.

Ta arvab, et konkreetse ainevaldkonna jaoks jääb kahest aastast väheks. Kui aga jutt käib vabaaja- või kasvatusprogrammidest või huvihariduse õppekavadest, siis mängib rolli inimese sihikindlus ja oskus saada õpilastega kontakti.

Samuti, lisas ta, ei ole näiteks inseneril, kes tunneb hästi rakendus- ja teoreetilist matemaatikat, pärast pedagoogilise metoodika omandamist raske koostada tunnikava.

Iseasi, kui keemik otsustab hakata ajalooõpetajaks: siis võib ümberõpe talle raskusi tekitada. „Ehk ainult siis, kui ajalugu on talle olnud suur hobi, suudab ta kergesti üles ehitada tulevase karjääri koolis,“ märkis Baikova.

Директор ГБОУ СОШ № 619  Ирина Байкова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Peterburi 619. Keskkooli direktor Irina Baikova

Miks on Eestis  õpetajate puudus

Märt Sults ja Sergei Garanža märkisid, et Eestis on tohutu puudus õpetajatest, eriti aineõpetajatest, kellest paljude vanus läheneb juba pensionieale, aga väärikat asendust leida on väga raske.

„Ma ei räägi enam vene õppekeelega koolidest: isegi eesti koolides ei jätku emakeeleõpetajaid. Terav puudus on aineõpetajatest, eriti loodusainete õpetajatest,“ rõhutas Garanža.

„Riik on õpetajate õlgadele pannud liiga palju kohustusi, nad vastutavad peaaegu kõige eest, kusjuures töötada tuleb neil ka öösiti ja isegi puhkepäevadel. Peale selle on neil oma pere, mistõttu sellise raha eest on vähesed nõus endale võtma suure vastutuse,“ ütles Sults.

Varem jagunesid õpetajad tema sõnul nooremõpetajateks, vanemõpetajateks ja õpetaja-metoodikuteks, mis võimaldas teha karjääri ja saada töökogemusele vastavat palka. Kuid endised haridusministrid Jaak Aaviksoo ja Jürgen Ligi otsustasid selle vahe ära kaotada, nähtavasti kulude kokkuhoiu mõttes.

Lugege lisaks:

Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (23)

Samal teemal

Politoloog selgitas, miks Eesti koolides venekeelset õpet ära ei keelatud
Haridusminister soovis koolilastele turvalist ja huvitavat õppimist
Tagid:
Haridusministeerium, haridustöötaja, üldhariduskool, põhiharidus, haridus, Eesti

Peamised teemad