01:03 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Председатель партии EKRE Март Хельме

Helme: ei mingeid Aafrika põgenikke, Eestile piisab ukrainlastestki

© AP Photo / Tanel Meos
Eesti uudised
lühendatud link
8910

Rändepoliitikateemalisel EL siseministrite kohtumisel keeldus siseminister Mart Helme kategooriliselt vabatahtliku põgenike vastuvõtusüsteemiga liitumast.

TALLINN, 9. oktoober — Sputnik, Oleg Leontjev. Eestil puudub võimekus Aafrikast või Lähis-Idast uusi põgenikke vastu võtta, ütles siseminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme EL siseministrite kohtumisel Luxembourgis.

Euroopa ei taha näha probleemi Ukraina sisserändajates

Helme keeldus liitumast Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta loodud vabatahtliku süsteemiga, mille kohaselt peavad riigid varjupaigataotleja nelja nädala jooksul pärast tema saabumist Euroopasse vastu võtma ja kontrollima tema taotluse põhjendatust ning seejärel andma talle kas varjupaiga või saatma tagasi päritoluriiki.

Oma seisukoha toetuseks ütles Helme, et Eesti seisab praegu silmitsi väga tugeva rändajate sissevooluga "idast". Ta kurtis, et Eestil on piisavalt probleeme Ukraina sisserändajatega, kuid Lõuna-Euroopa riigid ei pea seda probleemiks. "Selle sisserändesurvega on meil niigi tegemist ja me ei näe erilist mõistmist," ütles minister.

Ta tuletas meelde, et kõige rohkem varjupaigataotlejaid ei tule Eestisse mitte Lähis-Idast ega Aafrikast, vaid Ukrainast. Teisel kohal on Gruusia, seejärel Moldova ning alles siis tulevad Afganistan ja "teised sarnased riigid".

"Ukrainlased integreeruvad suurema tõenäosusega venekeelse kogukonnaga ja meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem. Isegi kui keegi ütleb, et see pole probleem, on see tegelikult väga tõsine probleem. Ja kui me avame veel teise ja kolmanda rinde, ja hakkame vastu võtme põgenikke Ladina-Ameerikast, Venezuelast, Lähis-Idast ja isegi Saharast lõunas asuvatest Lääne-Aafrika riikidest, siis ei jätku meil piisavalt jõudu," ütles Helme.

Just seepärast ei näe minister Eestile võimalust võtta vastu ühtki põgenik Aafrikast või Lähis-Idast.

"See kõik on väga kallis: haldusmenetlus, neile rahvusvahelises lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine, tugiisikud, koolid lastele ja nii edasi," ütles ta. Helme on veendunud, et Eesti seisukoht soovimatusest vastu võtta inimesi, keda eestlased ei suuda ega taha vastu võtta, tuleb väga selgelt kõigi asjaosalisteni viia.

"Kuni meie, st EKRE, oleme valitsuses, ei võta Eesti migrante vastu," ütles rahvuskonservatiivide juht lõpetuseks.

Eesti Salvini

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Mart Helmele pole see esimene kord avalikult "Suur-Euroopa" rändepoliitikale vastu astuda. Nii tegi ta 2019. aasta juulis Helsingis toimunud EL siseministrite kohtumisel ettepaneku, et illegaalsete migrantide jagamise asemel EL riikide vahel tuleks nad Euroopast välja saata.

Eesti minister ei tulnud trotsist isegi tippkohtumise eelõhtul EL liikmesriikide siseministrite õhtusöögile, kus arutati Vahemere kaudu saabuvate migrantide ümberjaotamist. 

Septembris ütles Helme, et ei lähe Maltal toimuvale rändepoliitika kohtumisele ega kavatse "mingit migrantide jaotamise mehhanismi loomist" isegi arutada.

Tõsi, siseministri julget avaldust devalveeris mõnevõrra tema liitlane valitsuskoalitsiooni kuuluvast Isamaast — välisminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul pole Eestit keegi sellele kohtumisele kutsunudki.

Ise kutsusite kõiki Euroopasse ja nüüd pole rahul

Ukraina sisserändajate teemast on saanud siseministri ja EKRE juhi üks lemmikuid, mis on tahaplaanile tõrjunud isegi rahvuskonservatiivide traditsioonilise õudusunenäo "Venemaa ohust" ja "Kremli viiendast kolonnist".

Helme tegi isegi ettepaneku lõpetada ühepoolselt viisavabadus Ukrainaga, millega Brüssel oli kunagi Kiievit autasustanud Venemaaga majandussidemete katkestamise eest. On iseloomulik, et just neid riike, mille elanike massilise Eestisse saabumise üle Helme kurtis, tõukas Eesti ise (ja teeb seda siiani) aktiivselt Euroopa integratsiooni teele.

Kui aga kümned tuhanded ukrainlased, moldaavlased ja grusiinid Euroopa unistusest pimestatuna, tormasidki Eestisse, teisisõnu Euroopasse, polnud Eesti võimud, nagu selgus, sellega üldse rahul.

Hoolimata siseministri kõlavatest avaldustest, et tema partei valitsemise ajal ei tule Eestisse enam ükski Aafrikast ja Lähis-Idast pärit põgenik, on Eesti pealinna keskaegsetel tänavatel tõmmunäolisi a tumedanahalisi inimesi üha enam. See teeb Tallinna väga sarnaseks teiste Euroopa pealinnadega, mille sarnaseks Eesti ise on kogu aeg tahtnud saada.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Hakkab peale: valgevenelaste ja ukrainlaste viisad muutuvad tasulisteks
Reinsalu Helme keeldumisest minna migratsioonikohtumisele: Eestit pole sinna kutsutud
Helme võõrtööjõudu puudutav seadusprojekt takerdus teistes ministeeriumides
Mis keeli Tallinnas kõneldakse
Tagid:
Ukraina, EL, Mart Helme, migratsioon, Eesti

Peamised teemad