07:50 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
President Kaljulaid Okasel

Kaljulaid õppustest "Okas 2019": kõige suuremad ja keerukamad

© Estonian Defence Forces
Eesti uudised
lühendatud link
2310

Kaitsesüsteem toimib sujuvalt ja efektiivselt vaatamata sellele, et kaitseväe juhatus ei viibi parajasti riigis, märkis president Kersti Kaljulaid pärast õppuste "Okas 2019" külastamist.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. President Kersti Kaljulaid külastas õppusi "Okas 2019" ja andis riigi kaitsesüsteemile kõrge hinnangu. Ta jagas õppustelt saadud muljeid oma Facebooki kontol.

"Hea ja kindel tunne on näha, et kogu süsteem toimib sujuvalt ja efektiivselt vaatamata sellele, et ei kaitseminister, kaitseväe juhataja ega ka 1. jalaväebrigaadi ülem ei viibi parajasti riigis," märkis president.

"Eesti kaitsevõime jaoks kriitilise tähtsusega reservarmee väga kiire ja lühikese etteteatamisajaga mobiliseerimine. Raske on leida paremat ja tõetruumat viisi mobilisatsioonisüsteemi testimiseks kui regulaarsed lisaõppekogunemised," kirjutas president.

Ta lisas, et "Okas 2019" on senistest lisaõppekogunemistest kõige suurem ja samas ka kõige keerukam.

Sputnik Eesti kirjutas kolmapäeval, et lisaks tagalateenistuse 61. pataljoni reservväelastele kutsuti erakorralistele õppustele "Okas 2019" ka 23. jalaväepataljoni reservväelased. Nii on kaasatud reservistide arv ületanud kahe tuhande piiri. Mõlema üksuse harjutused kestavad nädala lõpuni.

Nende suhtes, kes kutsele mõjuva põhjuseta ei vasta, võidakse algatada väärteomenetlus. Reservväelane saab kontrollida, kas ka tema teenistusse kutsutute hulka kuulub, sõjaväekohuslaste elektroonilisest registrist

Möödunud aasta mais peetud suuremahulised õppused "Siil" näitasid reservväelaste õigeaegse kogunemiskohta saabumise probleemi. Kutsutud 6500 inimesest saabus kohale vaid 4800 inimest.

Venemaa sõjaväeekspert, erupolkovnik Viktor Litovkin Sputnik Eesti-le antud intervjuus, et reservväelaste väljaõpetamine on iga armee jaoks tavaline praktika, kuid Eestis toimuvad õppused venevastase retoorika raames, mis tundub tema hinnangul absurdsena. 

Venemaa juhtkond on korduvalt öelnud, et Moskva ei otsi NATOga vastasseisu – ei Baltikumis ega ka mujal. Samuti on Vene pool korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei kujuta ühelegi Põhja-Atlandi alliansi riigile ohtu.

Lugege lisaks: 

Peamised teemad