06:37 15. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Консультант по экономическим вопросам Леонид Цингиссер

Majandusteadlane: maksusüsteemi muutmine Eestit enam ei aita

© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti uudised
lühendatud link
01

Ilma Euroopa Liidu toetusteta Eesti elada ei oska, oma tulusid tal riigi ambitsioonide rahuldamiseks kunagi ei jätku, aga igasugune maksureform annaks vaid löögi eestimaalaste rahakoti pihta, arvab majandusteadlane Leonid Tsingisser.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Kired maksusüsteemi reformimise ümber on kõik ilusad sõnad, mille tagant kumab läbi üleskutse "Raha ei ole, aga pidage vastu", arvab Eesti majandusteadlane Leonid Tsingisser.

Riigieelarves napib raha ja seda jääb veel vähemaks, kui Euroopa Liidu toetused vähenevad.

Valitsuses pettumine toob põllumehed meeleavaldusele, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Me mõtlesime nüüd välja pensionireformi, aga tegelikult mõeldi see välja eelarve aukude lappimiseks," ütles majandusteadlane.

Tõepoolest, Eesti pensionifondid ei ole toonud investoritele raha vaatamata sellele, et nad on areneval turul ja pidid teoreetiliselt olema märksa edukamad nendestsamadest Rootsi pensionifondidest stabiilsetel turgudel.

"See on kõik õige. Ainult et miks see hakkas meile nüüd muret tegema? Sellepärast, et kuskilt tuli saada kiiresti ja palju raha," argumenteeris Tsingisser.

Vaat pensionireform võimaldabki saada kiiresti ligi miljard eurot, tõsi küll, rahvalt võetakse seejuures tulumaksu, sest need säästud olid tulumaksuga maksustamata, ja tarbimine toob eelarvesse juurde käibemaksu, mille tasub millegi lõpptarbija ehk eraisik. Selline rahavoog on ühekordne aktsioon.

"Edasi jääb üle riigiettevõtete müük, mis on samuti üks variant. Viimane abinõu on maksusüsteemi reform. Aga reformida pole seal midagi," arvab majandusteadlane.

Ta on kindel, et kõik need abinõud teenivad ainult selle riigikonstruktsiooni tugipostidena, mille projekteerimisel on juba alguses tehtud süsteemne viga. Ja ükski poliitik ega kõrgametnik seda ei tunnista, sest säärast süsteemset viga ei ole võimalik parandada süsteemi ennast muutmata.

Tuleb välja, et on vaja Nõukogude Liidu lagunemise sarnaseid üleilmseid vapustusi, et Eestis midagi muutuks.

Nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, lükkas parlamendi enamus kõik opositsiooni poolt Eesti 2020. aasta riigieelarve puhul väljapakutud ettepanekud tagasi eelkõige sellepärast, et esitatud nominaalse puudujäägita eelarve eelnõu sai niigi valitsuskoalitsiooni kolme erakonna poolt suure vaevaga kooskõlastatud.

Opositsiooni ettepanekud tähendanuks aga veelgi suuremat eelarveliste kulude kasvu, mis ilmselt oleks pälvinud Brüsseli negatiivse hinnangu selleks hetkeks juba Eesti pealinnast kätte saadud dokumendile.

Tallinna oleks siis liiatigi võidud süüdistada stabiilsus- ja kasvutingimuste pakti rikkumises.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud
Tagid:
maksud, riigieelarve, toetus, Euroopa Liit, Eesti

Peamised teemad