02:28 06. Aprill 2020
Kuula otse
  • USD1.0785
  • RUB82.8075
Eesti uudised
lühendatud link
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)
11

Agentuurile Sputnik peetakse Eestis avalikku klaperjahti, tema töötajaid hirmutatakse ja pangakontosid suletakse. Ja seda Euroopa riigis, kes deklareerib ustavust sõnavabadusele, märkis intervjuus Sputnik Eestile Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Võimudele vastumeelse meedia olukorrast, aga ka Venemaa ja Eesti koostööd takistavatest probleemidest rääkis Sputnik Eesti korrespondendile Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Kuidas te hindate olukorda teabeagentuuri Sputnik Eesti ümber, keda on tabanud Eesti võimude enneolematu haldussurve?

Üsna masendavana. Nimetatud Venemaa meediakanal töötab vaatamata kohalike seaduste kõrvalekaldumatule täitmisele võimude kehtestatud infoblokaadi tingimustes ja seda blokaadi jõuametkondade "profülaktilised" vestlused ajakirjanikega.

Sellele karmile pressingule vaatamata on Sputnik suutnud olukorraga kohaneda, leidnud oma niši ja suurendab plaanipäraselt auditooriumi. Nähtavasti see ongi sundinud tema vastaseid üle minema avalikule klaperjahile: pankadel ja rendileandjal on hakatud "käsi väänama", et teabeagentuuri igapäevast tegevust halvata. Mis see siis on, kui mitte avalik arveteõiendamine teisitimõtlejate meediaressursiga?

Kas Eestis järgitakse sõnavabaduse põhimõtteid, võttes arvesse, et Venemaa ajakirjanduse ja Venemaa Föderatsiooni meediaväljaannete Eesti korrespondentide publikatsioonid kuulutatakse sageli "propagandistlikeks", "Kremli seisukohta väljendavateks" ja "ajalugu ümber kirjutavateks"? Samuti kutsutakse üles piirama "vaenulike tele- ja raadiojaamade tegevust Eesti territooriumil" ja kontrollima karmimalt ringhäälingulubade väljastamist.

Eesti olevat maailma riikide sõnavabaduse edetabeli tipus (11. kohal — Toim.) ja seda tuletatakse siin sageli ja uhkusega meelde. Kuid, nagu on näidanud jaht Sputnikule, need uhked näitajad on üsna kaugel kurvast tegelikkusest: vastumeelseid meediaväljaandeid, kes lubavad endale ametlikest erinevaid seisukohti, laimatakse ja kiusatakse taga külma sõja halvimate traditsioonide vaimus.

Баннер Sputnik Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti loosung

Tahaks märkida, et Eesti meediaväljaannete töötajad, kes on Venemaale akrediteeritud või külastavad meid, ei puutu oma kutsetegevuses kokku mingite kunstlike, väljamõeldud takistustega, rääkimata probleemidest juurdepääsuga panga- ja muudele teenustele, kuigi Eesti meedias on peavooluks kriitika meie riigi aadressil. Nii et kus on siis tegelik, mitte deklaratiivne sõnavabadus?

Viimasel ajal on mõned Eesti poliitikud tõstatanud küsimuse vajadusest nõuda Venemaalt hüvitist "Nõukogude okupatsiooni" tekitatud kahju eest ja mõnede Venemaa alade tagastamisest Eestile. Siseminister Mart Helme on varem teatanud: "5,2 protsenti Eesti territooriumist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada." Kuidas teie arvates tuleb suhtuda sellistesse avaldustesse?

Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin on juba mitu aastat tagasi eitanud igasugust võimalust pidada Balti riikidega läbirääkimisi mingites territoriaalküsimustes. Mahuka ja äärmiselt selge vastuse on meie riigipea andnud Riiast kostnud avaldustele, et praeguse Pihkva oblasti Põtalovo rajooni loovutamine Venemaale olevat olnud ebaseaduslik.

Toetun ka praegu Venemaa esindajate ametlikele avaldustele, mille järgi igasugused üleskutsed, et Venemaa peab tagastama väidetavalt "annekteeritud" alad, on vastuvõetamatud.

Sama kehtib ka mingite hüvitiste nõudmise kohta meie riigilt "Nõukogude okupatsiooni" eest. Need teemad on suletud igaveseks ajaks igavesti. Rääkimata sellest, et taolised üleskutsed tekitavad tohutut kahju Venemaa ja Eesti riikidevahelistele suhetele ning takistavad nende üldise õhkkonna parandamist ja edasiliikumist.

Oleks märksa parem, kui taoliste nõudmiste algatajad kulutaksid oma raugematut energiat eesmärkidel, mis lähendavad meie riikide rahvaid, mitte vastupidi.

Kusjuures mida varem nad hakkavad asju arutama tegelikust olukorrast lähtudes, seda rohkem on neil võimalusi taastada normaalsed heanaaberlikud ja teineteist austavad suhted.

See kehtib täiel määral ka Vene–Eesti piirilepete ratifitseerimise kohta. Need 2014. aasta veebruaris sõlmitud lepped ei ole seniajani saanud jõustuda tingimuste tõttu, mis Eesti pool on esitanud nende lepete seaduse eelnõu läbivaatamisel ja mis lõppkokkuvõttes on tekitanud täiesti ilmse probleemi meie riikidevahelistes suhetes.

Kuidas teie arvate, kas Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiit Moskvasse 18. aprillil on andnud mingi impulsi kahepoolsete suhete edasiseks arenguks? Kas saab rääkida suhete mõningasest soojenemisest?

Ka seda, et kontakte riigipeade tasandil ei ole meie riikide vahel olnud üle kümne aasta, saab pidada olukorraks, mis on normaalsusest kaugel. Tänavu aprillis toimusid Moskvas edukad läbirääkimised ja oleks täiesti saanud loota positiivseid muutusi.

Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи
© Sputnik / Владимир Астапкович
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Venemaa president Vladimir Putin kohtumise ajal

Kuid kellelegi Eestis ja võib-olla välismaal ei olnud see ilmselt meeltmööda. Võib arvata, et eespool nimetatud üleskutseid territoriaalnõudmiste esitamiseks ja muid taolisi asju, mis ilmusid varsti pärast Eesti presidendi Moskva-visiiti, saab käsitada reaktsioonina sellele visiidile või hirmuna meie kahepoolsete suhete soojenemise ees. Vaat siis tehtigi korrektiive, mis nullisid peaaegu täielikult kogu aprillivisiidi positiivse efekti.

Eesti kaitseminister Jüri Luik teatas enne NATO tippkohtumist Londonis, et Venemaa kujutab endast ohtu. "Me peame ausalt ütlema, et kui Venemaa on oht, siis ta on oht — meil ei ole mõtet seda kuidagi vaiba alla pühkida või proovida seda asja kuidagi ilustada," rääkis Luik. Kuidas teie arvate, kas Venemaa kujutab endast ohtu läänele? Või püüab Eesti näilise ohu ettekäändel sedasi endale Euroopa Liidus endale eelisõigusi välja pressida?

Ma tuginen Putini väljaütlemistele tänavu 20. novembril Moskvas investeerimisfoorumil "Venemaa kutsub!". Kõik saavad hästi aru, nagu rõhutas Venemaa riigipea, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata. Tahaks, et see oleks täiesti silmanähtav mitte ainult Euroopa juhtivate riikide liidritele, vaid ka Eesti võimustruktuuridele.

Eestis endas võib kuulda nende hääli, kes on kindlad, et Venemaa ei ohusta Eesti julgeolekut. Alles äsja teatas sellest endine peaminister. Ta ütles, et pooldab kahe riigi juhtkonna esindajate suhtluse alustamist, viidates naaberriigile Soomele, kus president ja peaminister ei karda sellist dialoogi, mis tuleb sellele riigile ainult kasuks.

Tahaks tungivalt soovitada nendel, kes igal võimalikul juhul räägivad väidetavast Vene ohust, taolisi soovitusi kuulda võtta. Räägitakse muide, et ükski prohvet pole kuulus oma kodumaal.

Kuid sellisel juhul võivad NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutised sõnad, et Venemaa ei ole enam alliansi vaenlane, vähemalt kuidagi aidata mõnedel Eesti poliitikutel meie riiki teise pilguga vaadata.

Lugege lisaks:

Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega (56)

Samal teemal

Vilniuse kohus jättis jõusse Sputnik Lietuva peatoimetajale kehtestatud sissesõidukeelu
Tagid:
Venemaa, sõnavabadus, Sputnik, Eesti

Peamised teemad