08:40 04. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1726
  • RUB86.6018
Eesti uudised
lühendatud link
10

Välisminister Urmas Reinsalu, kes on tuntud oma russofoovsete vaadete ja venevastaste väljaütlemistega, kutsus ootamatult Eestisse oma ametivenna Venemaal Sergei Lavrovi.

TALLINN, 13. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ei pruugi oma eestimaise kolleegi Kersti Kaljulaidi küllakutsega nõustudes jääda ainukeseks Venemaa tipp-poliitikuks, kes 2020. aastal Eestit külastab. Samalaadne küllakutse saabus ootamatult ka Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile.

Урмас Рейнсалу
© Sputnik / Вадим Анцупов
Välisminister Urmas Reinsalu

Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas, et ta saatis Venemaa kolleegile kutse tulla tuleva aasta 2. veebruaril Eestisse tähistamaks 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu aastapäeva. Rahuleping pani punkti Vabadussõjale ja kinnistas tegelikult Eesti staatuse iseseisva riigina.

Reinsalu sõnul oli selle rahulepingu allkirjastamine Eesti diplomaatia triumfiks ja on igati loogiline, et kutse pidulikest üritustest osavõtuks saadeti ja Vene NFSV õigusjärglasest riigi esindajale, teatab RIA Novosti osundusega Delfile.

Varasemalt on saanud teatavaks, et 2020. aastal võib koguni Venemaa president Vladimir Putin ise Eestisse külla tulla. Oktoobris saatis Eesti presidendi kantselei talle ametliku küllakutse 8. ülemaailmsele soome-ugri rahvaste kongressile, mis toimub Tartus 2020. aasta 17.– 19.juunini. Vastust esialgu veel pole.

Tartu rahuleping

Lavrovi Eesti-visiidi toimumiseks on küll vähe lootust, kuivõrd just Tartu rahuleping, millele Eesti pool osutab, on 21. sajandil kujunenud põhiliseks takistuseks Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimisele. Asi on selles, et 1920. aasta 2. veebruaril allkirjastatud rahulepingu põhjal leppisid osapooled muuhulgas kokku riigipiiri kehtestamises.

Eestile jäi osa Pihkvamaast, sealhulgas põliselt vene linnad Petseri ja Irboska. 1940. aastal astus Eesti NSV Liidu koosseisu, seejärel aga okupeeriti fašistliku Saksamaa poolt. Eesti vabastamisega hitlerlaste vägedest 1944. aastal said riigipiirid muudetud – Venemaa alad, sealhulgas Petseri ja Irboska naasid Venemaa koosseisu.

Eesti ja Venemaa vaheline piirileping

Moskva rõhutab, et Tartu rahuleping kaotas nii õiguslikult kui tegelikult oma kehtivuse 1940. aastal Eesti vastuvõtmisega NSV Liitu. Kuid praegused Eesti võimud ei nõustu sündmuste säärase tõlgendusega.

Eesti poolt Venemaale esitatavad territoriaalsed pretensioonid

Nimelt see ongi põhjuseks, et Eesti ja Venemaa vaheline "paberile pandud" riigipiir on seniajani jäänud mõlema riigi poolt ametlikult tunnustamata. Ametlikult pidanuks see kinnitatama piirilepinguga, millele Venemaa ja Eesti esimest korda 2005. aastal alla kirjutasid.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Kaljulaid kutsus Putini Eestisse
Topeltstandardid: kuidas Eesti välisminister Reinsalu ÜRO-s meediavabadusest rääkis
Reinsalu vastupanuvõitluse päeval: okupatsiooniaeg on eesti rahva võitluse ajalugu
Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast
Minister Reinsalu kaebas Taani kolleegile Venemaa osaluse peale ENPAs
Tagid:
poliitika, Eesti, Venemaa, Välisministeerium, Sergei Lavrov, Urmas Reinsalu

Peamised teemad