17:08 08. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1817
  • RUB86.9753
Eesti uudised
lühendatud link
0 0

Kohalikud omavalitsused soovivad, et riik suurendaks omapoolseid sissemakseid riigikassasse, ametnikud omakorda nõuavad aga sotsiaal- ja meditsiiniteenuste kohaliku rahastuse proportsionaalset suurendamist.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik. Eesti riigikohtu otsus, millega Narva linna panus sotsiaalteenuste osutamisse ebapiisavaks tunnistati, peaks mõjutama sotsiaalministeeriumi edasisi läbirääkimisi linnade ja valdade liiduga.

Sellest teatas ERR, viidates sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuusele.

"Langetatud otsus annab sotsiaalkindlustuse korraldamisega seotud kohustustele üsna selge tõlgenduse. Nüüd peaksid riik ja kohalikud omavalitsused ühiselt arutama, kuidas riigikohtu lahend igapäevatööd mõjutama hakkab," on Kuuse veendunud.

Kui kohalikud omavalitsused soovivad, et riik suurendaks omapoolseid sissemakseid nende eelarvesse, soovib riik omakorda sotsiaalministeeriumi näol kohustada kohalikke omavalitsusi võtma enda kanda osa sotsiaal- ja ravikuludest.

Linnade ja valdade liit nõuab oma elanikelt kogutud maksudelt tagastatava osa suurendamist praeguselt 11,9% -lt 12,2% - ni 2022. aastaks. Lisaks soovitakse suurendada rahalisi vahendeid, mida kohalikud omavalitsused erinevatest fondidest saavad.

Sotsiaalministeerium on esitanud vastuettepaneku – ta peab oluliseks omavalitsuste investeeringute suurendamist sotsiaalkindlustusesse. 

 "Tahaksime saavutada olukorra, kus inimesed saavad teenuseid ja muud tüüpi tuge kodule lähemal, mis nende tegelikke vajadusi arvesse võtaks," väitsid ametnikud.

Seetõttu rõhutatakse, et kohalike omavalitsuste kulutused sotsiaalkindlustusele peaksid kasvama vähemalt sama kiiresti kui nende sissetulekud.

"Sotsiaalkindlustus on pikka aega olnud alarahastatud, kuid tulubaasi suurenemise kontekstis on kohane eeldada, et ka kohalikud omavalitsused kasvataksid kiiremini oma panust sotsiaalkindlustusesse ja arendaksid välja prioriteetsed teenused, mis aitavad inimestel iseseisvalt hakkama saada ning lähedaste koormust vähendavad," Kuuse.

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, nimetasid Eesti parlamendiliikmed seda "kahetsusväärseks" olukorraks, kus elanikkonnaga vananemise tingimustes kohalikud omavalitsused kulusid usaldusisikute teenustele vähendavad.

Teadaolevalt osutab umbes 65 000 inimest pidevat abi sugulastele ja pereliikmetele, kes kannatavad ühe või teise tervisehäda all. Neist umbes 20 000 kulutab haigete või eakate sugulaste hooldamisele ja abistamisele nädalas enam kui 20 tundi.

Komisjoni liige Liina Kersna ütles, et vananeva elanikkonna oludes kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele ei suurene, vaid lausa vähenevad. Näiteks perioodil 2013–2017 langes usaldusisikute teenustega seotud kulude koguosa 31 protsendilt 22 protsendile.

Ta tunnistas ka, et koduhooldusteenused on Eestis vähe arenenud, ehkki need peaksid olema esmatähtsad.

 "Iga inimene soovib ennekõike kodus elada. Peame pakkuma sellist võimalust nii kaua kui võimalik erinevate kodus pakutavate teenuste abil," sõnas Kersna. Tema sõnul osutatakse praegu koduteenuseid vaid 6400 hädalisele, ehkki seda vajaks 20 000 inimest.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Riigikogu: palja indekseerimisega pensionivaesust ei võida
Tagid:
vanur, hooldus, sotsiaaltöötaja, sotsiaalteenus, Eesti

Peamised teemad